Teoorias on oluline keskendumine üldisele, abstraktsus tähendab mittemeelelist, puhtalt mõttelist. Tänapäeva kooliõpetus ei ole mitte liiga teoreetiline, vaid liiga abstraktne. KASVATUSTEADUSE OLEMUS Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Võiks arvata, et kasvatusteadusest võiks kujuneda kõiki inimesi uurivaid teadusi ühendav sild. Kasvatusteadus uurib kasvatust ja õpetust. Kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. Selle ülesandeks on kirjeldada kasvatuse, õpetuse ja koolituse olemust, eeldusi ja tagajärgi. KASVATUSTEADUSE SUHE LÄHITEADUSEGA joonis 1.1 Kasvatusteaduse koht teaduste süsteemis (lk 95) KASVATUSTEADUSE UURIMISOBJEKTID Me elame teaduslik-tehnilises maailmas
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Raamatu lugemisel tehtud ülestähendused ja mõtted KASVATUSEST JA KASVATUSTEADUSEST Kui saaks kasvatuse tagasi Kasvatamatu ei pea dialooge. Kardeti biheivioristlikku õppestiili, aga nö vabadus hariduses selles tõi kaasa moraalituse. Kuurme arvates on oluline keskenduda hariduses olukordadele. ,,Sadade inimühikutena korraga vooruloenguid kuulates õpetajaks ei kujuneta." ,,Tulevikuõpetajatest peaksid saama olukordade loomise meistrid, kus õppijad midagi teha saavad, milleski veenduda võivad."
ringi rännates ja ajaliselt sattus see kiirete muutumiste Eestisse, kus leidus palju imestusväärset. Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele olla saatjaks kasvatamise teekonnal ning siis suhete loomine koos kasvandikuga kõigesse, millega elus tuleb kokku puutuda, ka suhete loomine iseendaga. Kasvatuse sügavaim mõte on see, et mõista seda, mis ümberringi on ja kes ise ollakse. Inimese paratamatus on olla teel, õppida, areneda, muutuda. Inimesel on lastud liiga vähe ära tunda seda,
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................12...
täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Kõik sellised probleemid nõuavad teaduslikku lahendust ning eeldavad kasvatusteadlaste, õpetajate, psühholoogide ja sotsioloogide tihedat koostööd. Ulatuslikud uurimisobjektid. Tänapäeva laste ja noorte elu mõjutavad mitmesugused tegurid. Vaevalt võib kooli ja õpetuse uurimine kujuneda edukaks, kui sellele läheneda nagu muust ühiskonnast lahus olevale saarekesele. Pigem võiks arvata, et kasvatusteadusest võiks kujuneda kõiki inimest uurivaid teadusi ühendav sild. Nähtuste ajalooline areng. Kasvatuse ja koolituse sisu ja vormid kujutavad endast ajalooliselt muutuvaid nähtusi. Kasvatust võib mõista kui traditsioonide kujunemist, kultuuri vahendamist ühelt sugupõlvelt teisele. Uurides kasvatusteaduse kultuuritausta võib leida ühise aluse tänapäeval ilmnevatele spetsiifilistele probleemidele, märgata erinevate probleemide ühisjoon. Tähtsaim vaatenurk
teaduslikku lahendust ning eeldavad kasvatusteadlaste, õpetajate, psühholoogide ja sotsioloogide tihedat koostööd. 27 Ulatuslikud uurimisobjektid. Tänapäeva laste ja noorte elu mõjutavad mitmesugused tegurid. Vaevalt võib kooli ja õpetuse uurimine kujuneda edukaks, kui sellele läheneda nagu muust ühiskonnast lahus olevale saarekesele. Pigem võiks arvata, et kasvatusteadusest võiks kujuneda kõiki inimest uurivaid teadusi ühendav sild. Nähtuste ajalooline areng. Kasvatuse ja koolituse sisu ja vormid kujutavad endast ajalooliselt muutuvaid nähtusi. Kasvatust võib mõista kui traditsioonide kujunemist, kultuuri vahendamist ühelt sugupõlvelt teisele. Uurides kasvatusteaduse kultuuritausta võib leida ühise aluse tänapäeval ilmnevatele spetsiifilistele probleemidele, märgata erinevate probleemide ühisjoon. Tähtsaim vaatenurk
siis Peeter Põld ja klassikaline pedagoogika nägi peaeesmärgina inimese enese olemuse muutumist, v a i m s e t e v ä ä r t u s t e i n i m l o o m u s e s s e i s t u t a m i s t , et ta võtaks omaks, saaks osa ning arendaks edasi kogu inimkonna poolt loodud kultuuriväärtusi, et tema enda elukvaliteet muutuks ning areneks välja tema kõlbeline karakter. Peeter Põldu on kosutav ja õpetlik lugeda mitte ainult sellepärast, et tal oli väga selge ja põhjendatud arusaam nii kasvatusteadusest kui ka kasvatusest. Ärgem unustagem, et tema raamat on adresseeritud õpetajatele, koolitöö praktilistele tegijatele. Peeter Põld oli veendunud, et kooli hingeks on õpetaja. Õpetaja ei ole käsitööline ja ei vaja kindlaid retsepte ja metoodikaid, mida kopeerida. Kooliõpetajate seisus ei ole mitte kutseseisus nagu iga teine. Tema tehniline koolitus ei tähenda mitte tema tervet ülesannet, sest ta on organ, mille kaudu elav kultuur ennast uuele põlvele edasi anda tahab
annaabi.ee 
