harides võib õndsaks saada. Maa õnnistab neid, kes seda armastavad. jne Herman Hesse 1877-1962 Päritolult on ta baltisakslane. Tema kodune õhkkond oli usurange (pietism). Enne kirjanikuks hakkamist töötas ta raamatukaupmehena, antikvaarina. Tema huvi idamaade filosoofia vastu sai alguse sellest, et tema isa ja ka vanaisa tegid misjonäritööd Indias. Ka tema ema oli pärit Indias. ise läks ta sinna 1911. Arenguromaani iseloomustab keskendumine isiksuse kujunemisele. Arengu ehk kasvatusromaan. Spetihunt - Harry Haller on sisemiselt lõhestunud isiksus. Väliselt elab korralikku kodaniku elu, mis teda koguni lummab, sisemiselt aga tunneb ta vastikust kodalasmentaliteedi - keskpärastmassivaimu - vastu. Mihhail Bulgakov 1891-1940 Sündis Kiievis kultuurses ning vaimulikus perekonnas. Ema oli usklik, isa sisendas huvi teadmiste jms vastu. Lõpetas Kiievi ülikoolis arstiteaduskonna. 3 aastat töötas ka arstina. 1921 siirdus ta Moskvasse ning elatas end ajakirjanikuna
-> See on ka üks valgustuse motiive. Kas inimesel lahutatuna oma harjunud keskkonnast on võimalik säilitada oma nägu? Defoe vastab sellele jaatavalt. Ühtlasi vaadatakse romaanis tagasi mineviku peale ja läbivaks teemaks on ka võõrandumine -> mis on samuti üks valgustuse põhimotiive. Defoe autorina oli vastuoluline. Ta oli poliitikasse segatud ja oli ka vangis istunud. Teatud mõttes on „Robinson Crusoe“ kui kasvatusromaan. Defoe romaan on ka hilisematele eeskujuks (nr Rousseau’le - „Èmile“). Jonathan Swift on Defoega samaaegne. Talle on omased valgustus-humanistlikud vaated. Teda tuntakse „Gulliveri reiside“ autorina. See on merereisilugu, seikluslugu. Seal on ka palju poliitilisi vihjeid tollase ühiskonna kohta. Swift oli ise ka poliitikaga seotud, kirjutas ka näiteks esimesse ajalehte The Tatler. Swift oli samuti vastuoluline ja selletõttu ka kannatas palju oma
Kui inimene on lahutatud oma harilikust keskkonnast, kas tal on võimalik ellu jääda? Defoe vastab jaatavalt. Võõrandumine üks põhivõte. Vaade üksikult saarelt või on see pilge nagu Swift, vaadatakse oma elu reaalsusi. Defoe oli ka poliitikasse segatud, istus vangis. Kahtlased afäärid, kirjutanud palju. Tema raamatust tehti lihtsustatud lastevariant. Kohtumine Reedega valge inimese suhe teise rassiga. See on päevik, autobiograafia, reisikiri. Teatud mõttes ka kasvatusromaan. ,,Robinson Crusoe" on olnud paljude autorite impulss. Temast on lähtunud paljud teosed, nt Stevensoni ,,Aarete saar", nt ,,Lugu vanast meremehest". Nt Russoe ,,Emil". Nt Jules Verne'i ,,Saladuslik saar". Defoega on samaaegne Jonathan Swift. (1667-1745). Talle on omased valgustuslikud humanistlikud vaated, tuntakse ,,Gulliveri reiside" järgi. Tema vaated avalduvad kõige rohkem selles romaanis. Peamiselt merereis, seikluslugu. Samamoodi nagu Robinson Crusoel, tehtud samuti kärbitud
Iga teo innustaja ja mehe õilistaja on armastus. See oli ka kättesaamatu armastus. See daam oli tavaliselt abielus. Näiteks kuningas Arturi abikaasa. Kui daam siiski vastab rüütli tunnetele mingil viisisl, siis sünnivadki rüütlite suured teod. (moraalsed suured teod). Rüütel on see, kes on kõrgemal hobusel. Esiletõstetud ja seatud õilsamaid tegusid tegema. Teod on ka aeg-ajalt rumalad ja daamid pöörduvad eemale. Nad õpivad oma vigadest. Rüütliromaan ka kasvatusromaan, rüütlid kasvavad, arenevad moraalselt. Rüütleid katsutakse läbi erinevates äärmuslikes olukordades ja vaadatakse kas nad on armastusele truud. Kui on, siis suudavad ka raskused ületada. Kangelaslauludes valitses lai ühiskondlik-avalik teema, aga RM- des isiklik-eraeluline teema. Mehe-naise kokkupuuted. Iniimsus. Siit peale hakkab tekkima prühholoogiline kirjandus. Prantsuse kultuurist pärit ja sellega oluliselt seotud on psühholoogia tulek. Juba ka rolandi laulus võib märgata.
Rousseau arvates oli inimesel õigus armastusele - aga ainult siis, kui nad ei ole veel seotud mingi seadusliku leppega. Julie abiellus aga rikka vanamehega. 18. saj peeti moraalist väga kinni. Tol ajal arenenud inglise romaanis oleks taoline hoiak olnud täiesti mõeldamatu. 60ndatel ilmus vene kirjandusse uus romaan, mis oli kirjutatud Héloise'i mudeli järgi. See näitas, kuivõrd kiiresti haarati kinni kõigest sellest, mis toimus Euroopas. Samal aastal ilmub ka kasvatusromaan ,,Émile". Rousseau järgi hakati kasvatama noormehi kogu Euroopas. Katariina II kasvatas ka oma pojapoega, tulevast keisrit just selle romaani järgi. Tuleb kasvatada inimene, kes on sõltumatu kõigest ta peab olema füüsiliselt tugev, sportlik. Émile'ile õpetati tööoskused, et ta oleks võimeline ise raha teenima. Katariina pojapoeg Alexander I ei olnud aga nii hea õpilane. Kogu Euroopa üldsus ootas, et peab puhkema mingisugune revolutsioon, mis muudaks täielikult Euroopa elu