· NB: pole midagi uut siin päikese all. J. Pestalozzi (1746-1827) ajal Toimus S'veitsis üleminek feodalismilt kapitalismile: maarahvas vaesus, proletatiaat kasvas. Üks osa haritlastest idealiseeris möödunut, tundes rahvale südamest kaasa. Nende hulka kuulus ka P., kes laenatud raha eest ostis talu ning avas seal 1774.a. isemajandava lastekodu, kus orvud tegid tööd ning said lisaks ülalpidamisele ka hariduse. Kasvatust käsitles P.- · Ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda. · "Olud kujundavad inimest, aga ka inimene võib ise oma olusid kujundada." · Kasvatus tugevdagu sisejõudu arvestades lapse elutingimusi ja individuaalsust. · P. keskendus sotsiaalprobleemide pedagoogilisele profülaktikale ning leevendusele kasvatuskultuuri arendamise kaudu. · Inimese areng toimub protsessina seest välja, mida kasvataja võib vaid toetada, aga
pedagoogiline mõtteviis ja tegevus on tekkinud selleks, et ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust ja teisi sotsiaalseid probleeme pedagoogiliste vahenditega. Sotsiaalset tõrjutust süvendavad ühiskondlikud muutused ja kriisid: neist tekivad vaesus, madal haridustase, töötus, valikuvõimaluste puudumine. Nende probleemide tulemuseks on ühiskonna pakutud toest ja hüvedest ilmajäämine ja mõttetusetunne. J. Pestalozzi(1746-1827) käsitles kasvatust ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda. „Olud kujundavad inimest, aga ka inimene võib ise oma olusid kujundada“. J. Pestalozzi pedagoogika oli üldise sotsiaalprogrammi osa, mis koosnes erinevatest teraapiatest. Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat kooli sotsiaaltööd võiks võrrelda suhtekorraldaja ametiga, kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega
............................................... 8 ........................................................................................................................................... 8 LISA 2 - PILDID.................................................................................................................. 9 2 SISSEJUHATUS Akrobaatilist tegevusega tutvustatakse meid juba lasteaias ja põhikoolis kehaline kasvatusena juba põlvkondade kaupa. Meie vanavanemadki tegid lapsena mitmeid tuntud kehalisi sooritusi nagu kukerpall, hundiratas, üle kitse hüppamine ning mängisid jahukoti kandmist jms. Kannavad need endas edasi mängulisust liikuvust ja lõbusust, mille eemärgiks on füüsiline ja vaimne tervis. Samuti olme me pärandina saanud ka, mis on küll enamasti meeste pärusmaa, võistlusvaimu ja enese näitamise vajaduse
Inimeste elutingimuste parandamine pole võimalik kooli uuendamiseta. Senine haridus on liiga elukauge. On kuus põhiemotsiooni (rõõm, kurbus, üllatus, viha, hirm, vastikus) paljud tunded koosnevad erinevatest emotsioonidest. Emotsioonid vs tunded. J. H. Pestalozzi (1746-1827) Sveitsi kasvatusteadlane. Püüdis otsida pedagoogilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Rahva heaolu edendamine hariduse kaudu. Käsitles kasvatust ühiskondliku kasvatusena, mis peab aitama kehvemail end ise elatada. On peetud Rousseau järgijaks mõlemad pooldasid loomulikkust. Kuid ta ütles, et selleks, et inimesest kasvaks hea inimene peab teda juhendama ja suunama seega on oluline eesmärgipärane kasvatus, mis peab keskenduma inimlikkusele. Rajas töökasvatusele põhineva kooli lapsed töötasid talus, et saada süüa ja kui tööd tehtud järgnesid koolitunnid. Siiski oli oluline vanemate olemasolu
Filantropistid 18. Saj viimane veerand Lääne-Euroopa Inimeste elutingimuste parandamine pole võimalik kooli uuendamiseta Senine haridus oli liiga elukauge. J. H. Pestalozzi (1746-1827) Sveitsi kasvatusteadlane Nii teoreetik kui praktik Püüdis otsida pedagoogilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Ennekõige töö kaudu oma olukorra parandamine Rahva heaolu edendamine hariduse kaudu Käsitles kasvatust ühiskondliku kasvatusena, mis peab aitama kehvemail end ise eletada; keegi ei toohiks oma saatuse suhtes passiivseks jööda. Rousseau mõjutas palju, tema ideede edasiviija saransuseks inimloomuse tähtsustamine. Pestalozzi arvates üksnes loomusest ei piisa, vajalik on eesmärgipärane kasvatus, mis peab keskenduma inimlikkusele. Kõlbluskasvatusele ja tööharjumusele pannakse alus perekonnas. Et lapsi kasvatda, tuleb õpetada kõigepealt laste vanemaid.
annaabi.ee 
