haigused, üksjagu sellel põhjusel on hakatudki tema kõrval ka teisi liike kasvatama. (H. Kiik, Maailma Viljad, 1989) 2.2 Kongo kohvipuu (Coffea canephora) Kongo kohvipuu kasvab looduslikult Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsades, pärit Kongo Demokraatlikust Vabariigist. 1900. aasta paiku viidi kongo kohvipuu Jaavale. On väga kohanemisvõimeline ja tänapäeval kasvatatakse mitmelpool, on araabia kohvipuu järl kasvupinnalt teisel kohal. Peamised kasvatusalad on Aafrikas, eriti Lääne-Aafrikas, Indoneesias, eriti Jaaval, ja mõnes teises Aasia riigis. Kongo kohvipuult saadud kofeiinirikas robusta kohv moodustab umbes 25% kohvi maailmatoodangust. Kongo kohvipuu on troopikatasandite kultuur, araabia kohvipuud kasvatatakse rohkem mägisel alal, kuid mitte kõrgemal kui 2000 m üle merepinna. Alla +8 °C temperatuuril võivad kohvipuud hävida. Looduses kasvab kongo kohvipuu 8-15 m kõrguse puuna. Lehed piklikovaalsed,
Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Ameerika. 2 Tööstuskultuur Kautsukipuu on heitleheline piimalill. Lehed kolmetised, väikesed ühesugulised kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes, vili on suur 3-seemneline kupar. Kautsukipuu piimmahl sisaldab lateksit. Sellest tehakse kummi. Peamised kasvatusalad: malaka poolsaar. Malai saarestik, tseiloni saared. Viigipuu on mittesöödav taim, roheliste lehtedega, tillukeste õitega mis on täielikult suletud. Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest. Viigipuule ei meeldi kiired temperatuuri muutused ja ka suur kuumus. Kastma peab eriti kevadel ja suvel. Kasutatakse viljapuudena, kautsukipuudena ja ilutaimedena. Kasvatatakse troopilistel aladel
Samuti töötab neid rohkem puuviljaaedades. 7.6 .Kultuurtaimede kasvatus Soome keskmise põllumajandusmaa suurus on 34 hektarit. Pildil 5. on näha, et põldudel kasvatatakse põhiliselt: Nisu ja Kartulit (kaardil rohekate täppidega ala), Heina ja Kaera (kollaselt märgitud alal) ja punaste triipudega alal piimakarja. Põhilised loomad põldudel on veised (piima saamiseks), vähem ka lambaid, kitsi ja teisi koduloomi. Tegeletakse ka kalapüügiga. Pilt 5. Põllukultuuride kasvatusalad Soomes 7.7. Loomakasvatus Peamiseks loomakasvatusharuks on põhjapõtrade kasvatus põhja Soomes Pildil 6. Kasvatatakse ka veiseid (piima ja liha jaoks), samuti lambaid kitsi ja teisi koduloomi. Pilt 6. Põhjapõdra kasvatus 7.8. Peamised põllumajandusest tingitud keskkonna probleemid Soomes on põllumajandusest tingitud keskkonnaprobleemid küllaltki vähelevinud peamiselt sellepärast, et põllumaade all on vähe maad (~7%) Peamised keskkonna
2 SRI LANKA MUSTAD TEED Teekasvatus on alati olnud oluline osa Sri Lanka majandusest. See on ka maa suurim tööandja, andes elatist otseselt või kaudselt rohkem kui miljonile inimesele. Tseiloni tee Sri Lankalt on tõusnud parimaks teeks maailmas, kuna sellele on omased unikaalsed jooned ja päritud reputatsioon juba sajandi vältel. Kliimatingimuste mõju selle kasvatusele jätab tootele aroomide variatsioonid, mis on sünonüümsed kvaliteediga. Sri Lanka toodab teed kogu aasta vältel ja kasvatusalad on koondunud kesk-kõrgmaadele ja ka saare lõunapoolsele sisemaale. Istandused on grupeerunud vastavalt kõrgusele, mis ulatuvad kõrgest 1200 m ja üle selle, keskmise 600-1200 m ja madalani 600 m merepinnast. Kõrgel kasvanud Sri Lanka teed on tunnustatud oma maitse ja roomi poolest. Hooajaliselt kasvatatakse neil aladel kahte tüüpi teed Dimbula ja Nuwara Eiya, mis on importivate maade teemeistrite poolt väga otsitud.
põhja). Valdav osa nganassaanide rändealadest jäi lagetundraaladele, talvel jõuti ka metsatundrasse. 20. sajandi keskel võeti kasutusele põhjapõtradega veetavad suuskadel majakesed nn balokid, mis tõrjusid kiiresti välja püstkojad. 1970. aastatel kadusid nganassaanide seas kohaliku majanduspoliitika tulemusel põhjapõdrakasvatus ja rändav eluviis (Klokov 1998). Endised kodustatud põhjapõdra kasvatusalad on asendunud metsikute põhjapõtrade aladega, kuhu on nn kodukarjad kiirelt sulandunud (Krivonogov 1999: 69). Tänapäeval tegeletakse kolhoosibrigaadides (kus on nganassaanid ja dolgaanid läbisegi) põhjapõtrade ja karusloomade küttimise ning kalastamisega (Ziker 2002). Naised töötavad külades õmblustöökodades ja toodavad põhjapõdranahksete riideid ja suveniire. SOTSIAALNE ORGANISATSIOON
annaabi.ee 
