nime järgi. (Esimene sõna kassi nimes on kassi kasvataja nimi, seejärel kassi nimi ja seejärel, kui vaja, veel praeguse omaniku nimi.) Levik: Saksamaal hoolitses Birmade liini eest Hanna Kreuger Frohnau kassikasvandusest ja Liselotte von Warner Iraki nimelisest kassikasvandusest. Orlaffi ja Xenia järeltulijatega koos moodustasid nende kassid sõjajärgse järelkasvu tuumiku. Birma jõudis esimest korda USA-sse 1959. aastal kui dr. ja mrs. Siepel viisid Janacques kasvandusest kaasa isase nimega Irrouaddi du Clos Fleuri. Birmad jõudsid Inglismaale 1964. aastal kui isane ja kaks emast saadeti Prantsusmaalt Elsie Fishererile ja Margaret Richardsile. Need kaks kasvatajat registreerisid ühise kasvandusenime Paranjoti. Nimi: inglise keeles Birman, prantsuse keeles Sacre de Birmanie, saksa keeles Heilige birmaan. Ühtlasi tuntud kui Püha kass Burmast.
________________________________________________________________________ Kalakasvatus VIKERFORELL Mageveeline jõeveekala, kes tahab madalt veetemperatuuri, puhast ja hapnikurikast vett. Toodang Eestis 700 t Pärit Põhja-Ameerikast ühest California piirkonnast, aretatud üle 150 a Introdutseeritud enamustesse maailma riikidesse (82) Tänapäeval söödetakse vikerforellli ainult granuleeritud söödaga Kehakuju on kõrge, kasvandusest pärit kaladel on uimed enamasti kulunud, eriti saba Lõhilastele omane tunnus on rasvauim Kolm toodet – portsjonforell (250-400g) e table trout, lõheforell (2-3 kg), punane kalamari Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna-Euroopas, lõheforelli Põhja-Euroopas Söödakoefitsent u 1,1 Kraadpäevad - Selleks korrutatakse haudeaparaadis mõõdetud veetemperatuur marja inkubeerimise päevade arvuga
mineraalveest ja tsitrusemahlast; retsepti leiate allpool. Kangema segujoogi saamiseks lisatakse sangriale brändit või likööri. horchata sangria Tavad Härjavõitlus kuulub hispaanlaste kultuuri traditsioonina nagu meile laulupidu. Sel on oma ajalugu. Pidulik ja ülev sündmus algab orkestrimarsiga, puhutakse pasunat ja n-ö tehakse auring, kus tutvustatakse osalejaid, sh ka härgi, kust, millisest kasvandusest pärit on. Seejärel tulevad areeni äärde kolm härjavõitlejat, kes valmistavad looma võitluseks ette. Eikuskilt hüppab järsku välja ka härg ise, kes võitlejate poole sööstab. Antakse paariminutiline vaatemäng, misjärel ilmuvad areenile hobustega härjavõitlejad, ning kui härg hobust märkab, tormab ta loomale kallale. Lõpuks aetakse ta loomulikult hobuse juurest ära ning suksu aidatakse püsti. Kui ratsavõitlejad on härja turjale kaks
Iidsetest aegadest alates on ulukeid kütitud nende karusnaha pärast. Karusnahku on hinnatud kõrgelt ja oli aegu, kus põhjamaadel, nii Euraasias kui Ameerikas, olid karusnahad kaupade vahetamisel väärtuse mõõdupuuks. Eesti keeles meenutab seda aega sõna "raha", mis on kujunenud gooti keele sõnast "skraha" ja tähendab tõlkes karusnahka. Karusloomakasvatusega tehti algust Eestis käesoleva sajandi algul, kui toodi sisse esimesed hõberebased Kanadast Prints Edwardi saarelt Daltoni kasvandusest. Eestis on karusloomade kasvatamiseks ideaalsed klimaatilised tingimused. Talved on mõõdukalt külmad, suved mitte väga palavad ja paraja jahedusega sügised võimaldavad kasvatada hinnatava karusnaha. 1938. aastaks oli Eestis 60 karusloomakasvandust kokku üle 10 000 loomaga, neist 6500 hõbe- ja sinirebast. Korraldatud näitustel saadi kinnitust, et meie karusloomadelt saadavate nahkade kvaliteet vastab kõikidele maailmaturu nõuetele. Toimus ka suguloomade müük Kanadasse ja Rootsi
või Põhjamere hariliku merekeele puhul. Tuleb märkida, et selliste teaduspõhiste kalahaudejaamade avastusi rakendatakse hiljem sageli kommertseesmärgiga vesiviljeluses. Intensiivne magevee vesiviljelus Intensiivse protsessiga magevee vesiviljeluskasvatus hõlmab üldjuhul mitut kandilist betoonbasseini, mille suurused ja sügavused on erinevad ja mis on kohased erinevas arengustaadiumis kalade paigutamiseks. Basseine varustatakse veega kanalite abil, mis koguvad vett jõest kasvandusest ülevalpool ja suunavad kõik basseinid läbinud vee allpool jõkke jälle tagasi. Alates XIX sajandi lõpust on Euroopa vesiviljeluse edusammude sümboliks vikerforell. See Ameerikast pärinev liik on vesiviljeluse jaoks sobilikum kui tema Euroopa sugulane – kala on tugevama kehaehitusega, kasvab kiiremini ja talub suuremat asustustihedust kasvandustes. Kuid kuni XX sajandini jäid vesiviljeluse toodangumahud siiski tagasihoidlikuks, selle põhjuseks tuleb
nahaparkimisel ohtlikke kemikaale. Näiteks Connecticutis võib siiani leida mütsitööstuses vaja läinud elavhõbeda jälgi.[2] Hiljem hakati rajama karusloomade kasvatusi, kus oli loomadel pisut rohkem ruumi kui nüüdisaegsetes puurides ja mõnel pool isegi ujumisvõimalus. Siiski ei saa ka neid tingmusi võrrelda looduslikega. [2] Karusloomakasvatusega tehti algust Eestis 20. sajandi algul, kui toodi sisse esimesed hõberebased Kanadast Prints Edwardi saarelt Daltoni kasvandusest. 1938. aastaks oli Eestis 60 karusloomakasvandust kokku üle 10 000 loomaga, neist 6500 hõbe- ja sinirebast. Korraldatud näitustel saadi kinnitust, et meie karusloomadelt saadavate nahkade kvaliteet vastab kõikidele maailmaturu nõuetele. Toimus ka suguloomade müük Kanadasse ja Rootsi. Plahvatuslikku arengut pidurdas rahapuudus, teadmiste nappus ja riikliku abi puudumine. Samas olid karusnahad ekspordiartiklina suhteliselt suureks valuuta- allikaks. [3]
*Alustati kasvatamisega 1870 aastatel McCloudi jõe ääres Mount Shasta haudemajas. *Californiast Atlandi rannikule ja sealt Euroopasse ja mujale. Kasvatatakse parasvöötmes ja soojades piirkondades mägistel aladel *Tuntum aretusliin on Donaldsoni forell mis 1982 a. toodi ka Eestisse *Tänapäeval on käivitatud mitmed tõuaretusprogrammid. Välimus Meres kasvanud isenditel ja lõhe sarnaseks aretatud tõugudel on punane vööt nõrk. Hea toitumuse korral võib keha olla väga kõrge. Kasvandusest pärinevatel isenditel on uimed enamasti kulunud, eriti saba. Üks kala- kolm toodet Euroopas on kaks kaubaforelli suurust - valge või roosa lihaga portsjonforell table trout (umbes 250- 400 grammi) ja punase lihaga lõheforell- large or salmon trout (2-3 kg). Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna-Euroopas, kus on väikese jõeforelli söömise traditsioon, lõheforelli Põhja-Euroopas, kus tuntakse lõhet. Lõheforell konkureerib turul lõhega ja forelli turustamisest rääkides tuleb
annaabi.ee 
