Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kasvamaminekule" - 5 õppematerjali

Nimetu
13
docx

Nimetu

Jah või ei Jah, on oluline 17) Ühel katselapil istutati 110 kuusetaime, teisel 130. Esimesele katselapile paigaldati feromoonpüünis. Järgmisel aastal loendati terved ja kahjustatud taimed mõlemal katselapil. Saadi järgmised tulemused mis on kajastatud tabelis 3. Tabelis nr4 on esitatud katse teoreetilised sagedused. Ning kasutades funktsiooni CHITEST saame P-väärtuseks 0,374. Katsest järeldub et feromoonpüünis ei aidanud oluliselt kaasa taimede kasvamaminekule. Tabel 3. Tervete ja kahjustunud taimede sõltuvuvs feromoonpüünisest. Feromoonpüünis Kontroll K o k k u Terved 69 73 1 4 2 Kahjustatud 22 25 4

Informaatika → Andmetöötlus alused
63 allalaadimist
Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest
15
doc

Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest

3 Õlleodra terad peavad olema sümmeetrilised, sordile omase kuju ja normaalse lõhnaga. Sõklad peavad olema ühtlaselt helekollased ja läikivad. Sõkalde tumenemine tuleb ebasoodsatest koristus-, kuivatus- ja säilitamistingimustest, millega kaasneb alati idanevuse halvenemine. Kopitus- ja hallituslõhn viitab terade niiskes säilitamisele, linnaselõhn aga terade kasvamaminekule. Kvaliteedi täpseks uurimiseks analüüsitakse mitmeid terade füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi. 1000 tera mass ja terade jämedus. Terade massi mõõdetakse 1000 õhkkuiva tera kaalumisel. Jämedad on sellised terad millepaksus on üle 2,5mm. Õlleodra minimaalne jämedus peab olema 50%. See tähendab et odra sõelumisel peab 2,5mm laiuste avadega sõelale jääma 50% teradest. Teise klassi õlleodra minimaalne jämedus

Botaanika → Taimekasvatus
95 allalaadimist
Filtri kasutamine
15
xls

Filtri kasutamine

paigaldati feromoonpüünis. Järgmisel aastal loendati terved ja kahjustatud taimed mõlemal katselapil. Saadi järgmised tulemused: Feromoon Kontroll Kokku püünis Terved 69 73 Kahjus- 22 25 tatud Hukkunud arvuta arvuta Kokku 110 130 P-väärtus Kas feromoonpüünis aitas oluliselt kaasa taimede kasvamaminekule? Jah või ei 18) Mis on hüpoteesid H0 ja H1? 19) Mis on 1. liiki viga? 20) Kui suur antakse ette tavaliselt 1. liiki vea tõenäosus? 21) Mis on olulisuse nivoo? 22) Mis on olulisuse tõenäosus? 23) Millal kasutatakse kahepoolset hüpoteesi ja millal ühepoolset? Ülesanne jätkub järgmisel töölehel Regressioon 24) Eeldame,et Teie proovitükil on arvutatud kahes suunas mõõdetud diameetrite keskmine. Palun filtreerige oma proovitükil 1

Informaatika → Informaatikainsenerile
28 allalaadimist
Hinnangud-hüpoteesid-regressioon
34
xls

Hinnangud, hüpoteesid, regressioon

Kahjus- 22 25 47 tatud Kahjustatud 22 25 47 Hukkunud 19 32 51 Hukkunud 23 28 51 Kokku 110 130 240 Kokku 110 130 240 Kas feromoonpüünis aitas oluliselt kaasa taimede kasvamaminekule? Esitage ka teoreetilised sagedused. 18) Mis on hüpoteesid H0 ja H1? H0-nullhüpotees-väljendab uurijat mittehuvitavat juhtu, seda ei ole võimalik tõe 19) Mis on 1. liiki viga? Tekib siis, kui võetakse vastu sisukas hüpotees, aga tegelikult on õige nullhüpo 20) Kui suur antakse ette tavaliselt 1. liiki vea tõenäosus? 0.05 21) Mis on olulisuse nivoo? Esimest liiki vea tegemise suurim lubatud tõenäosus

Informaatika → Andmetöötlus alused
21 allalaadimist
Regressioon-hinnang-hüpotees arvutused ja testid
42
xls

Regressioon, hinnang, hüpotees arvutused ja testid

Terved 73 142 sagedus Kahjus- 22 25 47 ed tatud 21,5417 25,46 47 Hukkunud 19 32 51 23,375 27,63 51 Kokku 110 130 240 P-väärtus Kas feromoonpüünis aitas oluliselt kaasa taimede kasvamaminekule? Jah või ei Esitage ka teoreetilised sagedused. 18) Mis on hüpoteesid H0 ja H1? H0 ­ nullhüpotees, mis tavaliselt väl H1 ­ sisukas e. alternatiivne e. konk 19) Mis on 1. liiki viga? Esimest liiki viga tekib siis, kui võeta 20) Kui suur antakse ette tavaliselt 1

Informaatika → Andmetöötlus alused
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun