5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kasv kasvajal on kindlad piirid 14. Retsediveerumine kasvaja taasteke 15. Pahaloomulise kasvaja tunnused tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, annab metastaase, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile on tugev. 16. Ikterus kollasus 17. Rekonvalestsents periood paranemisperiood 18. Prodromaalperiood eelnähtude periood 19. Metaplaasia koeteisumus. 20. Entsefaliit peaaju põletik 21
rinnavähi vormidest võib see esineda mõlemas rinnas. · Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk n.ö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud on vaid piimajuhades mitte rinnakoes. Lobulaarse rinnavähi in situ- vormi ei peeta vähiks, seda loetakse rinnanäärmevähi riskifaktoriks. · Harvaesinevad rinnavähi vormid on tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne. (Tigane.) Diagnoosimine Varased sümptomil kasvajal puuduvad. 90% haigetest avastavad kasvaja ise palpatsioonil (Labotkin 2002). Perearsti või günekoloogi külastamisel vaatab arst patsiendi läbi ning vajadusel suunab eriarsti (mammoloogi) konsultatsioonile (Tigane). Eriarst teeb rindade läbivaatuse ning kontrollib, kas lümfisõlmed on suurenenud kaenlaalustes ja rangluupiirkonnas. Seejärel määrab mammoloog vajalikud uuringud (mammograafia, sonograafia, magnetuuring, peennõelbiopsia,
Kombinatiivne muutlikkus- vanematelt pärit geenide ümberpaigutamine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel Mutatsiooniline muutlikkus-DNAs toimunud muudatused. (Vead või tõrked DNAs või kromosoomide jagunemisel) Mobiilsed elemendid- erilised DNA-lõigud, mis saavad kromosoomides ühest kohast teise liikuda. Onkogeen- mutantne geen, mis põhjustab kasvajat Antionkogeen-rakkude jagunemist kontrolli all hoidvad geenid, mis ei lase kasvajal arened Mutatsioonide tüübid: Dublikatsioon-DNA-lõigu kahekordistumine Insertsioon-DNA-lõik või üksiknukleotiid lisandub Deletsioon- midagi läheb kaduma. Inversioon- kromosoomi lõigu suund muutub Translokatsioon-terved lõigud liiguvad ühest kromosoomist teise Mutageenid-mutatsioone esile kutsuvad ained ja keskkonnategurid Teratogeenid-loote arenguhäireid põhjustavad ained ja keskkonnategurid
aminohapped aminorühmast, karboksüülrühmast ja kõrvalahelast koosnevad molekulid, millest osa kuulub valkude koostisesse, osa aga täidab organismis muid olulisi ülesandeid antigeen organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise antikoodon mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi antionkogeen geen, mis hoiab rakkude jagunemist kontrolli all ega lase kasvajal areneda autosoomid mittesugukromosoomid; kromosoomid, mis esinevad paarilistena kõigil inimestel, sõltumata soost B Barri kehake naiste keharakkudes asuv inaktiveeritud X-kromosoom D deletsioon muutus genoomis, mille käigus DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid lähevad genoomist kaduma DNA-polümeraas ensüüm, mis teostab replikatsiooni DNA replikatsioon protsess, mille käigus kopeeritakse DNA-molekul
• Translokatsioon – lõikude ümbervahetumine • Asendusmutatsioon – DNAs asendub üks nukleotiidipaas teisega, näiteks A-T asemele tuleb G-C b) Mis on raaminihe? • Lugemisraam muutub ja DNA hakkab kodeerima teistsuguseid aminohappeid c) Mis on onkogeenid? Mis antionkogeenid? • Onkogeenid on mutantsed geenid, mis põhjustavad kasvaja teket • Antionkogeenid on geenid, mis hoiavad rakkude jagunemist kontrolli all ega lase kasvajal areneda d) Osata kasutada sõnu mutant, mutageen, mutatsioon • Mutant - • Mutageen – mutatsioone tekitav keskkonnategur • Mutatsioon – DNAs toimunud muutus 23. Mis on eugeenika. Kuidas seda on rakendatud? • Eugeenika on õpetus, mille eesmärk oli muuta ühiskond paremaks inimeste tõuaretuse kaudu. Eugeenola pidi soodustama „ heade geenidega” inimeste sigimist ja välistama „halbade geenidega” inimeste paljunemise
annaabi.ee 
