Tal oli olemas oma kodu, sõbrad ja perekond. See kõik muutus hetkel, mil Jessie ema suri vähki. Jessie jäi oma isaga kahekesi. Isa üritas tööga lämmatada leina, mis temas pulbitses ning tihti pidi Jessie veetma õhtud üksinda, seltsiliseks vaid tema nukrad mõtted. Ühel päeval teatas isa Jessile, et too on leidnud endale uue elukaaslase ning järgmisel hetkel müüs isa maha maja, mida Jessie kutsus koduks. Uues linnas ei suutnud Jessie kuidagi aksepteerida oma kasuema ning kasuvenda, kellega tal nüüd äkitselt katust tuli jagama hakata. Ta oli vihane oma isa peale, kes sundis tada seda kõike läbi elama. Lisaks uuele elukohale, tuli Jessiel harjuda ka uue kooliga, mis tõi kaasa nii naeru, seiklusied, pahandusi, pettumisi ning ka kurbust. See raamat oli kaasahaarav ning andis mulle võimaluse näha ühe inimese mõtteid ja tundeid väga põhjalikult. See mis Jessie läbi elas jõudis ka minuni.
Isa Dominic, kes oli Suze-i kooli direktor ja teadis Suze-i võimest ning tal endalgi oli sama võime, ja Suze hakkasid uurima seda õnnetust ,et teada saada, mis siiski juhtus. Sündmuspaigal kohtab ta RLS ingleid ning saab teada, et Michael tappis nad, kuna tahtis kätte maksta õe eest, kes nende korraldatud peol purjus peaga vette kukkus ning sellest ajast saati oli koomas olnud. Mõni aeg hiljem üritas Meducc tappa ka ühte Suze kasuvenda lõigates läbi auto pidurivoolikud, kuna ta kasuvend oli ka sellel peol olnud, seal autos olid sees ka Suze, Gina ning Suze-i teinegi kasuvend. Kui tuli ilmsiks, et selleks oligi Michael, Suze raevus ning püüdis Michaeli lõksu sõites koos temaga kohta, kus avarii oli toimunud. Koha peal meelitas Suze Michaeli rääkimaks tõtt. Michael üritas see peale ka Suze-i tappa, kuid see peale kutsus Suze inglid välja, et nad Michaelile kätte saaks enda eest maksta. Nähes kuidas inglid poissi
See oli rõõmusõnum noorpaari jaoks, peale seda oli väsimus kadunud, aga polnud ka enam kiiret Tallinna jõuda. Kahjuks polnud nende õnn igavene, juba järgmisel päeval juhtunu lahutas Agnese ja Gabrieli pikaks ajaks. Tekkis intsident Ivo Schenkenbergi meestega ja preilit tulistati. Kuna Ivo oli Gabrieli kasuvend, toimetas ta ruttu kallima tema juurde, et abi saada. Õnnetuseks soovis Ivo Agnes endale ning pussitas oma ammu vihatud kasuvenda. Arvati, et Gabriel suri selle tagajärjel ning ta visati jõkke. Agnes tervenes ruttu ja suutis põgeneda Ivo telgist isa juurde, kes parajasti oli laagrit vaatama tulnud. Peale seda kui neiu sai teada Gabrieli surmast, oli ta ka nõus Risbiteriga abielluma. Pulmapäeval, enne ,,jah" sõna ütlemist vaatas ta rahvasse, nägi oma armastust, karjus hoopiski ,,ei" ning minestas. Samal õhtul teatas Agnes, et on haige ning soovib üksinda olla,
Praegu ehitab ta seal tuulegeneraatoreid, kui ta on keevitanud ka sadamakraanasid. Isa on mul üldse väga töökas. Kui ta kodus on, siis remondib ta autosid ja parandab majapidamises katki läinud asjad ära. Lisaks käib ta oma vendasid ja ema aitamas. Seepärast möödubki tal kodus veedetud aeg väga kiiresti. Ka isa hobiks on kaardimäng ja seepärast käib ta koos emaga turniiridel. Isal on varasemast perest veel kaks tütart ja üks poeg. Olen oma kasuõdesid ja kasuvenda näinud, aga suhtlen nendega harva. Kui Tallinnas elasime väikeses korteris, siis praegu elame talumajas, mis asub väikse metsatuka sees. Seepärast on siin väga mõnus ja rahulik elada. Varajasel hommikul on tore kuulata, kuidas kägu kukub ja linnud siristavad. Samas maal on alati palju tööd teha, nii et igav ei hakka kunagi. Minu põhiliseks ülesandeks on muruniitmine. Kuna meie hoov on üsna suur, siis jagub mulle seda tööd lausa mitmeks päevaks
Timmile saadeti kiri väga väikeselt kirjutatud, mille lugemseks oli vaja luupi. Seal oli mõistukirjas aeg ja koht, kus Timmi oodatakse ja anti teada, et Kreschimir teab, kuidas ta oma naeru tagasi saab. Vahepeal tulid Timmi külastama tema kasuema ja kasuvend. Ka nemad oli Selek ei saatnud Timmi juurde. See ärritas parunit, aga ta oli valmis neile kinkima ühel lõunamere saarel väikese majutuskoha, et and endast eemale saata. Timm palus salaja kasuvenda, et see talle luubi muretseks ja punase pingi alla paneks. Nii sai ta talle saadetud kirja lugeda. Hotelliteenijate abiga maskeerus ta ja põgenes salaja märkamatult hotellist. Parun oli vahepeal autoõnnetuse tõttu haiglasse sattunud ja Timmi valvasid tema nuhid. Kuid põgenemisel nad kaotasid ta jälje ja enne kui parun haiglast ja ta käsilased kohale jõudsid sai ta juba kokku Jonnyga, kes ta Kreschimiri juurde viis
Tütar seda aga ei soovi vasttärganud armastuse tõttu pealtnäha ringreisiva rüütli Gabrieli vastu. Venelaste tulekuga mõisa, kus pidi laulatus toimuma, jääb kõik pooleli ja Agnese (mõisapreili) päästab surmast Gabriel. Viimane on tegelikuses Vene vürst, vaid pahuksis tsaariga ja seetõttu tagaaetav. Otsides oma isa, kohtab ta Agnest ja pulma ajal päästab ta. Koos liiguvad nad Tallinna poole ja kihluvad tee peal. Enne Tallinnat kohtavad nad seal Ivo Schenkenbergi - Gabrieli kasuvenda, kes on eestlaste väeülem ja keda kutsutakse Eesti Hannibaliks. Ka Ivo armub Agnesesse ja võtab ta vangi ning tapab Gabrieli ja laseb ta jõe voogudesse visata. Tänu imele leiab Gabrieli tema isa, kes teda ravib, koos minnakse Venemaale, kus lepitakse tsaariga ära ja Gabrielist saab Vene rindel kõige tähtsam pealik. Samal ajal peab Agnes ikkagi oma isa soovil abielluma junkur von Risbieteriga, kes ta vahepeal üles leidis
MARGUS. Pead jah! Tee suu lahti! Ruttu! TIINA. Tõesti ikka? Ilma naljata või? MARGUS. Muidugi! Nüüd nalja enam ei ole! TIINA (tõsiselt). Siis muidugi! (Otsib nagu jutu hakatust.) Margus! MARGUS. Jah? TIINA. Kas sa oled ka kunagi selle üle järele mõtelnud, mis me siis nüüd - 10 teineteisele ka oleme? MARGUS. Mis me teineteisele oleme? TIINA. Seni olime lapsed, olime kasuõde-kasuvenda ja vallatlesime... MARGUS. Nüüd? TIINA {vähe tusaselt). Oleme täiskasvanud inimesed... MARGUS (kergelt). Ja teeme varsti pulmad. TIINA (äkilist liigutust tehes, silmapilguks ülekeeva õnnetundmusega). Tõesti? Margus! Sina tahaksid?... MARGUS {astub laiali kätega Tiina poole). TIINA {õnnelikus ärevuses). Margus! Sinul oleks julgust mind käekõrvale võtta, isa ja ema, vanaema ja kõige oma soo ja võsa ette astuda ja ütelda: "Siin
Teda piinati hirmsal viisil ja poodi siis võllasse. Sellega oli talurahva mäss lõpetatud. Rahataguja Schenkenberg võttis väikese Gabrieli oma kasvandikuks ja kandis tema eest isalikult hoolt. Gabriel kasvas oma kasuvendade Ivo ja Christophi seltsis üles, kes temaga umbes ühevanused olid. Suurt rõõmu ei leidnud vana aus 298 rahataguja oma poegadest ega kasulapsest mitte, sest kõik kolm olid üleannetud, taltsutamata loomuga poisid ja isekeskis alati riius. Ivo ja Christoph sõimasid kasuvenda pea venelaseks, pea tatarlaseks, ja Gabriel andis neile rusikatega vastust. Mida vanemaks poisid said, seda kangemaks kasvas vihavaen nende vahel. Ühel päeval, kui Gabriel 17-aastane oli, ei suutnud ta kasuvendade kiusu enam välja kannatada. Ta andis kummalegi viimast korda mööda kõrvu ja hüüdis: «Olen ma venelane, siis tahan ka seks jääda!» -- ja jooksis kasuisa majast pakku, otsekohe Viljandi poole, sest ta oli kuulnud, et seal üks vürst Sagorski venelaste sõjapealik oli.
annaabi.ee 
