õnnele seeläbi. Varaseim ülikute haudehitis oli piklik längusküljeline kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Peale mastabasid hakati astmikpüramiide ehitama kõrguse tõttu, et vaaraod saaksid peale surma rahval paremini silma peal hoida. Umbes 2650 aastat eKr ehitas arhitekt Imhotep vaarao Dsoserile astmikpüramiidi, mis meenutas oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidi kuju võeti kasututsele umbes 27. sajandil eKr ning see võis olla tingitud päikese jumal Ra kultusest. Kõige monumentaasem püramiid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedal Giza väljakule, neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid mis on kõrgeim: kõrgus 146 meetrit küljepikkus 232 meetrit ja keskmise kaaluga on liiva plokk 2,5 tonni. Tänapäevalgi levib mitmeid erinevaid teooriaid, et kuidas saadi ilma kaasaegse tehnikata vanal ajal selliseid raskusi liigutada
kontsert avamäng, sümfoonilised variatsioonid Programmiline muusika oli sisuga (süit, sümfoonia, poeem). Sümfoonia keskmes kangelane või poeetiline idee. Poeemi keskmes samuti kangelane. Johannes Brahms – mitteprogrammilise muusika pooldaja. Lõi 4 sümfooniat, variatsioonid Haydni teemale 'Traagiline avamäng'. Laululooja, klaverimuusika 'Ungari tantsud'. Tähtsustas igat nooti ja arendas algmaterjali. Nicolo Paganini – võttis kasututsele uued tehnikad (nt ühe keelega mängimine). Viiulivirtuoos. 19. sajandi orkestrižanrid, programmiline muusika – programmiline sümfoonia ja sümfooniline poeem Hector Berlioz – Programmiline. Teosel idee, mille aluseks nt kirjandusteos või fantastilised nägemused. Kirjutas orkestratsiooniõpiku. Lõi programmilisi sümfooniaid 'Fantastiline', 'Romeo ja Julia', oopereid, vokaalsümfoonilisi suurvorme, oratooriumeid 'Te Deum', 'Reekviem' Ooper 19. sajandil (Itaalia)
Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 1804) VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist
omakorda muudetakse maksas glükoosiks. Seda protsessi, kus püruvaadiks ja laktaadist tekib lõpuks glükoos, nim neoglükogeneesiks (glükoosi teke ka valkudest ja glütseroolist). 3) Intensiivistub lipolüüs (rasvkoe lammutamine) Juhul, kui energiatarve suureneb järsult (nt ohusituatsioonides), siis käivituvad glükagooniga sarnased toimeefektid ka adrenaliini mõjul. Adrenaliin läheb justkui glükadoonile appi – võimaldab reserve kiiremini kasututsele võtta. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused Patoloogiline hüperglükeemia tekib diabeedi ehk suhkurtõve (suhkruhaiguse) korral. Diabeeti on kahte tüüpi: 1) I tüüpi diabeet – tekib siis, kui pankreas ei suuda piisavalt insuliini produtseerida; see haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas; sageli on pärilik; insuliini peab hakkama kunstlikult manustama kas suu kaudu või süstides; selle juures on väga oluline toitumine - see peaks toimuma enam-vähem
kommutaator aga teab, kes kellele tahtis saata) sild on vähemalt kahe pordiga osa kahe põrkedomeeni (LANi) vahel, tänapäeval on sillaks ikkagi kommutaator. Sild kontrollib, kuhu porti on vaja saata ning ei saada midagi ebavajalikku porti. Hargneva puu protokoll (STP). Konfigureeritakse võrku ehk genereeritakse graaf, kus on juursõlm, millel on kindlad juurpordid, kust leitakse optimaalseim tee. Mitteoptimaalsed teed blokeeritakse, kuid neid saab uuesti kasututsele võtta, kui optimaalse teega midagi juhtub. Et ei tekiks kinnist ringi, on samuti mõned lingid blokeeritud. Konfigureeritakse vanima võrgukaardiga (väikseima MAC-aadressiga) seadme järgi, sest see seab kiiruse piirangu. Võrkude topoloogiad. Siin- ja tähtvõrk, joon, puu, ring, täielikult ühendatud (Metcalfi seadus ja võrguefekt) ja mesh võrgutopoloogiad. Superarvutites kasutatud "paks puu" ja hüperkuubi võrgutopoloogiad. Võrkude hierarhia suuruse järgi: LAN, MAN, RAN, WAN
annaabi.ee 
