Tekst 2 (7, 8) 7) Donatio propter nupitas Kingitus pulmade puhul Donatio ante nupitas Kingitus enne pulmi, kingitus kihlumise puhul 8) Locatio- conductio Üürimine- rentimine, rendile andmine, rendileping Locatio- conductio operarum Tööleping Locatio- conductio operis Tööettevõtuleping Locatio- conductio rerum Asjade ja esemete rendileping, kasutusrendileping Tekst 4 (17, 19) 17) Cum laude Kiitusega 19) Inter partes Poolte vahel Tekst 5 (1) 1) Contractus est quasi actus contra actum - Tegu on tehtud lepingu vastaselt. -Tehing on toimunud vastupidiselt lepingule. Tekst 7 (1, 2, 3) 1) Res corporales Kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales Kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada
Rendilevõtja kajastab vara ja sellega seotud kohustused oma finantsaruannetes . Kasutusrent. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, rendiperioodi lõpul ei saa rendilevõtja vara omanikuks. Rendiobjekt kajastatakse rendileandja finantsaruannetes. Müük-tagasirent. Vara omanik müüb varaobjekti rendileandjale, kes selle rendib vara endisele omanikule. Rendileping võib olla finants- või kasutusrendileping. Kombineeritud rent. Eelnevate kombinatsioon. Nt sõlmitakse kasutusrendileping, kuid lepingus nähakse rendilevõtjale ette optsioon saada lepingus sätestatud tingimustel rendiperioodi lõppedes vara omanikuks. Liising: kasutusliising, kapitaliliising. Liisingulepingu kohaselt on liisingulepingul kolm osapoolt: liisinguandja, liisinguvõtja, liisingueseme müüja. Hilisem rent võidakse sõlmida kapitalirendi või kasutusrendi tingimustel. Finantseerimisallikad võib liigitada pikaajalisteks ja lühiajalisteks
D: pangakonto 36 556 K: intress 6344 K: lühiajaline rendinõue 30 212 Analoogsed kanded teeb AS Jääkaru ka järgmiste maksete tähtpäeval ja järgnevate majandusaastate lõpul. Kui tegemist on müük-tagasirentimisega, kus tagasirentimine on kasutusrentimine, kajastatakse müügitehingu tulum/kadum üldjuhul viivitamatult (IAS 17 p. 61 ja RTJ 9 p. 41). Kasutusrentimine Kasutusrendileping annab rentnikule õiguse vara kasutamiseks teatud perioodil, kuid vara jääb renditaja omandusse. Rentnik ei kapitaliseeri renditud vara ning tal ei teki vara kasutusrendiga seonduvalt kapitaliseeritud kohustisi. Kasutusrendikulu/tulu kajastatakse üldjuhul lineaarselt, isegi siis, kui maksed ei toimu ühtlaselt. Rentnik arvutab arvestusperioodi rendikulu lepingutingimustest tulenevalt. Kui renditaja nõuab ettemaksu, siis kirjendab rentnik ettemaksu: D: ettemakstud rendikulu K: pangakonto
Kapitalirendi puhul on tavaliselt esimene sissemakse 1030%. Mõnikord pakutakse ka ilma sissemakseta liisingut. Sellisel juhul tekib väga vähe levinud situatsioon, milles projekti saab finantseerida 100% laenukapitaliga. Kasutusrent on tavaliselt kallim kui kapitalirent. Põhjuseid on mitmeid. Näiteks võib tekkida probleem sellest, et vara vananeb moraalselt ja seda on raske uuesti uuele rentnikule liisida. Teiselt poolt pakub kasutusrendileping eelist ka rentnikule, sest selle võib lõpetada enne tähtaega ja sellega ei kaasne sanktsioone. Eestis oli kuni 1. maini 2005 populaarne kinnisvara liisimine. Sel hetkel toimunud käibemaksuseaduse muudatus tegi aga kinnisvara liisimise ebaratsionaalseks, sest lisandus käibemaks. Pärast seda ei suuda liising enam laenudega konkureerida. Liisingfinantseerimise põhimõtteline skeem on esitatud järgmisel joonisel (vt joonis 10.2). 22
Nimetatud liisingulepingu liigid erinevad üksteisest oma maksuõigusliku iseloomu poolest. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, et võlaõigusseaduses toodud liisinguleping ei kattu iseenesest praegu maksuõiguses kasutusel oleva liisingulepingu käsitlusega, kus eristatakse kasutusrenti ning kapitalirenti. Seega tuleb maksuõigusliku küsimuse lahendamisel lähtuda vastavast käsitlusest maksuõiguses 1. Kasutusrendileping on leping, mille alusel peab liisinguandja andma liisingulepingu eseme liisinguvõtja valdusesse ja võimaldama liisinguvõtjal eseme kasutamise kokkulepitud perioodi jooksul. Peale liisingulepingu lõppemist liisingulepingu esemega seotud omandiõigus liisinguvõtjale üle ei lähe. Samas kokkuleppe olemasolul võib liisinguvõtja peale kasutusperioodi lõppemist osta liisingulepingu eseme liisinguandalt välja. Sellest määratakse
annaabi.ee 
