Kasutusjuhend (user guide) (0)

Sisukord
1. Sisukord..........................................................................................................................1
2. Protsessoripesa (processor socket )..................................................................................3
3. .........................................................................................................................................3
4.  Mälupesad ( memory   slot )...............................................................................................3
5. Kiibistik (chipset)............................................................................................................4
6. Laienduskaartide  pesad (expansion slot)........................................................................4
7. Pistikupesad....................................................................................................................5
8. Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid............................................................................6
9. Kasutatud allikad:...........................................................................................................7
1
Sissejuhatus
Emaplaat  on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe , 
elektroonikadetaile,  kaardipesasid ja sisend –väljund pistikupesasid, millele 
kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite 
kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt 
kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/ Pentium  III socket370, AMD 
socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust 
(Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate 
arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). 
Personaalarvutites on emaplaadil   protsessor  ja arvuti tööks vajalikud 
elektroonikakomponendid:  transistorid , takistid, mikroskeemid ja mitmesugused
pistikud . Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks
toiteplokk , mälu,  kuvar , klaviatuur,  hiir  ja muud komponendid.
Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar  juhtmeid  ja 
mälukiipe. 
Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva 
laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett,  mis toestab kogu 
struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. 
Emaplaat on tõesti väga oluline komponent  arvuti struktuuris, mis juhib 
andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit.
Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida 
praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 
2
Üldjoontes on emaplaat umbes 30 - 40 cm küljemõõduga ruudu või ristküliku 
kujuline kahe või rohkem kihiline trükiplaat. Lihtsamalt öeldes on ta üks suur 
plastplaat, millel on mõlemad küljed kaetud peenikeste vaskjuhtmetega, mis 
ühendavad erivaid mikroskeeme ning pesasid .
Protsessoripesa (processor socket)
 
Emaplaadi  valikul  tähtsaim on tema vastavus soovitavale protsessorile, kuna 
protsessorite  elektroonilised ning füüsilised näitajad (jalgade arv) ei lange 
enamjaolt kokku ning iga protsessor  ei sobi  igasse pesasse (socket) või võib 
põhjustada emma –kumma läbipõlemist. 
Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab 
endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori 
jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse 
pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist  hoob, mis tuleb 
protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor 
fikseeritakse kindlalt paika.  Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja 
teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus ZIF ( Zero  
Insertion Force , nullsisestusjõud). 
Hetkel on lauaarvutite jaoks kolme sorti pesadega  plaate : 
 Socket 370, mis mõeldud Pentium III, vanema seeria Celeronide ning