vabariiklikust valitsusest.Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud,jõukad ja konservatiivsed jõud kellele meeldis tsentraliseeritud võim.Hispaania kodusõja sõjaline taktika meenutas mitmeti teise maailmasõja tegevust.Sõtta sekkusid ka võõrriigid.Vabariiklasi asus toetama Nõukogude Liit,mis intrigeeris ka oluliselt kommunistide mõju kasvamiseks Hispaania valitsuses.Saksamaa,Portugal ning Itaalia tunnustasid ja abistasid sõjaliselt Franco mässulist valitsust.Välisriigid kasutasi ka sõda oma uute relvade katsetamiseks.Suurbritannia,Prantsusmaa ja teised lääneriigid kuulutasid ennast aga täielikult neutraalselt mis tuli kasuks Francole, kuna tema sai Saksamaalt ja Itaalialt tunduvalt rohkem sõjalist abi kui vabariiklased Nõukogude Liidult.Hispaania kodusõda lõppes vabariigi langemise ja Franco poolt kehtestatud diktatuuriga.Franco sai diktaatoriks ja võttis võimu Rahvuslikult Valitsuselt üle ning sai nii Hispaania riigipeaks.Ta oli poliitilistelt vaadetelt
1792. aastal, kasutasid jakobiinid ühiskonna rahulolematust zirondiinide valitsemise üle ning kukutasid nad võimult. Jakobiinid tulid võimule keerulistes sise- ja välispoliitilistes oludes. Jakobiinid koostasid ka uue põhiseaduse, mis võeti vastu 1793. aastal, mille kohaselt pidi Prantsusmaa jääma ühtseks riigiks, kuid uus põhiseadus jäi esialgu ellu rakendamata, kuna oli vaja revolutsioon päästa. Revolutsiooni päästmise vahendina kasutasi jakobiinid vägivallavõimu, taheti kehtestada diktatuuri. Nende diktatuuri ajal hukati üle 50 000 inimese, kes enamasti olid pärit lihtrahva hulgas. Jakobiinide diktatuur oli eeskujuks mitmetele 20. sajandi diktatuuride, eelkõige bolsevikele Venemaal. Agressiivsete diktaatorlike reziimide tõttu on puhkenud II maailmasõda, mis maailma ajaloos suurim. See oli üks halvim mõju Euroopa arengule.
graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Chephreni püramiid Chephreni sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju - Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine, nagu kreeklastel ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see tähendab "elav kuju". Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased kutsuvad seda hiiglakuju "õuduse isaks". Heledas kuupaistes
Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada. Sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju - Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine, nagu kreeklastel, ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see tähendab (valitseja) "elav kuju". Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased kutsuvad seda hiiglakuju "õuduse isaks". Heledas kuupaistes tekkiv varjudemäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks.
. Väejuht tagas palga, varustuse ja veteranide pensioni. Väejuht peab olema võimas ja vägev. Edukad väejuhid said kasutada ustavaid leegione enda tarbeks ja see oli iseloomulik hilisele vabariigile. Kujunes tüüpiline skeem. Noored nobiilid värbasid väed, hankisid nende kuulsust endale ja sõdalaste ustavust. Vallutussõdade käigus koolitasid ja kinnitasid enda külge leegionid. Järgnevalt kasutasi neid ka omavahelistes arvete klaarimises, mis tõi kaasa ka kodusõjad. Al 90 aastast oligi palju kodusõdu. Need ei mõjutanud Rooma välist võimsust ja lõpuks viisid nad Rooma keisririigi tekkeni. Sisepinged, riigimees=väepealik. Liitlassõda- Itaallased tõusid üles. Liitlased soovisid saada Rooma kodakondsust, aga rahvakoosolekul seda ei soovitud. See vallandas liitlaste mässu. Roomlastel oli jama, kuna nende võim Itaalias põhineski sellel, et liitlased on ustavad
murti sakslaste peavastupanu-positsioonist läbi. Lisaks maavägedele ilmus kohale Eesti merejõud. Riia oli vallutatud. Sõjategevus juulisaugustis 1919: Rahvaväe toetus Loodearmeele, Jamburgi ja Pihkva langemine; Entente'i suurpealetungi kava; EestiVene suhted ja Loodepiirkonna valitsus: Landeswehri sõja lõppedes võisid Eesti sõjamehed kergemalt hingata, sest lahingutegevus oli viidud Eesti piiridest väljapoole ning pandud osalt venelaste ja lätlaste õlule. Eesti väed kasutasi ära seda olukorda, et luua välikindlustusi Narvas ja Irboska lõigul. 16. juunil Punaarmee alustas vastupealetungi, sest Põhjakorpus oli jõudmas Petrogradi lähistele. Punaväed lähenesid Eestile. Alates juuli keskpaigast asusid Rahvaväe üksused kaitsele Ingeri järvede ja Luuga jõe liinile. Eestlaste kaitse jäi püsima. Pihkva- Samal ajal muutus olukord ähvardavaks Pihkva ruumis, kuna Loodearmee põhijõud olid koondatud Petrogradi suunale, siis vajasid
annaabi.ee 
