kõige õigem on, pigem ellimineeritakse antud juhul ebasoovitavad pakkumised. Spetsifikatsioonile vastava ekspertsüsteemi loomine on teostatav. Pole esitatud mingeid nõudmisi, mis tänapäeva tehnikat kasutades oleks täidetamatud. Esitatud nõudmisi on võimalik testida. Programm Ekspertsüsteemil on kaks realisatsiooni. Esimene on tehtud kasutades programmi EXSYS, teine aga programmiga XpertRule Knowledge Builder. Programmide kasutajajuhendid koos veateadetega on olemas, samuti näide süsteemi töö kohta ja installeerimisjuhend. Programm küsib kasutajalt ehk sobiva kandetõstuki otsijalt küsimusi kandetõstuki omaduste ja funktsioonide kohta ning toetudes reeglibaasile niiöelda kontrollib üksiku kandetõstuki vastavust esitatud nõudmistele. Programm vastab täiesti varem esitatud nõudmistele. Dokumentatsioon Projekti dokumentatsioon on täielik ja koostatud vastavalt standardile ANSI/IEEE Std 830-1984.
suurem oht nakatada oma arvuti mitmesuguste arvutiviirustega, mis võivad häirida sinu tööd või koguni hävitada selle täielikult; puudub tootjapoolne kasutajatugi, millest tulenevalt puudub võimalus saada vajadusel kiiresti asjakohast abi; erinevalt legaalse arvutitarkvara kasutajast, puudub piraattarkvara kasutajal võimalus soetada soodushinnaga tarkvaratoote versiooniuuendusi; puuduvad legaalse tarkvaratootega kaasaskäivad kasutajajuhendid, millest tulenevalt võivad jääda kasutamata vastava arvutiprogrammi kasulikud omadused, mis omakorda võib mõjutada tehtava töö tulemust; olles vastuolus kehtiva õiguskorraga, tekitate enesele võimalikust vahelejäämisest tulenevaid mõttetuid pingeid, mis avaldab negatiivset mõju teie tervisele; tarkvarapiraatlusega kaasnevad karmid karistused võivad saada saatuslikuks nii sinu heaolule kui ka sinu äritegevusele. Mis on Interneti-piraatlus?
3. TARKVARAPIRAATLUS Arvutitarkvara all mõistetakse arvutiprogramme ja sinna juurde kuuluvaid programmikirjeldusi, kasutajajuhendeid jms. Arvutiprogrammid on siiski tarkvara kõige tähtsam osa. Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada. Tarkvarapaketi ostmisel omandab ostja erinevalt enamusest ostu-müügi objektidest lõplikult vaid andmekandjad (CD või disketid), kasutajajuhendid jms dokumendid. Programm ise jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest. Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega
arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada. Tarkvarapaketi ostmisel omandab ostja erinevalt enamusest ostu-müügi objektidest lõplikult vaid andmekandjad (CD või disketid), kasutajajuhendid jms dokumendid. Programm ise jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest. Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega
tulenevad ohud võivad seisneda järgmises: 1) suurem oht nakatada oma arvuti mitmesuguste arvutiviirustega, mis võivad häirida sinu tööd või koguni hävitada selle täielikult; 2) puudub tootjapoolne kasutajatugi, millest tulenevalt puudub võimalus saada vajadusel kiiresti asjakohast abi; 3) erinevalt legaalse arvutitarkvara kasutajast, puudub piraattarkvara kasutajal võimalus soetada soodushinnaga tarkvaratoote versiooniuuendusi; 4) puuduvad legaalse tarkvaratootega kaasaskäivad kasutajajuhendid, millest tulenevalt võivad jääda kasutamata vastava arvutiprogrammi kasulikud omadused, mis omakorda võib mõjutada tehtava töö tulemust; 5) olles vastuolus kehtiva õiguskorraga, tekitad sa enesele võimalikust vahelejäämisest tulenevaid mõttetuid pingeid, mis avaldab negatiivset mõju sinu tervisele; 6) tarkvarapiraatlusega kaasnevad karmid karistused võivad saada saatuslikuks nii sinu heaolule kui ka sinu äritegevusele. Kokkuvõte
1. Kellele ja milleks on vaja dokumentatsiooni? Iga programmiga, mis on mõeldud laiemaks levitamiseks, peab kaasnema dokumentatsioon selle programmi kohta. Veel mõned aastad tagasi oli loomulik, et see dokumentatsioon oli trükitud kujul. Tänapäeval on paljud programmipaketid varustatud ka elektroonilisel kujul oleva dokumentatsiooniga - niinimetatud 'abifailidega'. Dokumentatsioon jaotub mitmesse ossa sõltuvalt sellest, kellele ja milleks see on kokku pandud: 1) Kasutajajuhendid. Siia hulka kuuluvad materjalid, mis tutvustavad programmi omadusi ja aitavad läbi viia väikese proovi ning põhjalikumad kasutajatele orienteeritud käsiraamatud, niinimetatud 'manuaalid'. Kasutajajuhendites on kõike püütud seletada kasutaja vaatevinklist lähtudes ja üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa programmi efektiivsele kasutamisele. 2) Administraatori juhendid. Siia kuulub programmi installeerimise juhend ja käsiraamatud programmi hooldamiseks
olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; arendusest õigused tööks, arendamiseks, levitamiseks 2
objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive. ● Muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... Oluline, et kes teeb muudatusi, kuidas neid sisse viia, kes jälgib? ● Metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine. ● Projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi (nt organisatsioon, mille jaoks tarkvara arendatakse) kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta. ● Teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; arendusest.
· Arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed. · Arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive. · Muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... · Metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine. · Projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi (nt organisatsioon, mille jaoks tarkvara arendatakse) kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta. · Teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; arendusest. · Õigused tööks, arendamiseks, levitamiseks. · Vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks.
• Arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideandmed. • Arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused, andmehõive. • Muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses • Metoodika: tulemuste kasutamine, tulemuste edasiarendamine, uute arenduste tegemine • Projektdokumentatsioon kasutamise kohta(kasutajajuhendid), objektsüsteemi(nt organisatsioon, mille jaoks tarkvara arendatakse) kohta, loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon), installeerimise ja seadistamise kohta, arenduse (sh testimise) kohta • Teadmised projekti tulemuste kasutamisest, objektsüsteemist(süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses), projektist, arendusest • Õigused tööks, arendamiseks, levitamiseks • Vahendid hoolduseks, muudatuseks, arenduseks. Nõuded
Arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive Muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses… Metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine Projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi (nt organisatsioon, mille jaoks tarkvara arendatakse) kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadmise kohta; arenduse (sh testimise) kohta. Teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist( süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; arendusest.
1. Kellele ja milleks on vaja dokumentatsiooni? Iga programmiga, mis on mõeldud laiemaks levitamiseks, peab kaasnema dokumentatsioon selle programmi kohta. Veel mõned aastad tagasi oli loomulik, et see dokumentatsioon oli trükitud kujul. Tänapäeval on paljud programmipaketid varustatud ka elektroonilisel kujul oleva dokumentatsiooniga - niinimetatud 'abifailidega'. Dokumentatsioon jaotub mitmesse ossa sõltuvalt sellest, kellele ja milleks see on kokku pandud: 1) Kasutajajuhendid. Siia hulka kuuluvad materjalid, mis tutvustavad programmi omadusi ja aitavad läbi viia väikese proovi ning põhjalikumad kasutajatele orienteeritud käsiraamatud, niinimetatud 'manuaalid'. Kasutajajuhendites on kõike püütud seletada kasutaja vaatevinklist lähtudes ja üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa programmi efektiivsele kasutamisele. 2) Administraatori juhendid. Siia kuulub programmi installeerimise juhend ja käsiraamatud programmi hooldamiseks. Ühe kasutaja programmidel
1. Kellele ja milleks on vaja dokumentatsiooni? Iga programmiga, mis on mõeldud laiemaks levitamiseks, peab kaasnema dokumentatsioon selle programmi kohta. Veel mõned aastad tagasi oli loomulik, et see dokumentatsioon oli trükitud kujul. Tänapäeval on paljud programmipaketid varustatud ka elektroonilisel kujul oleva dokumentatsiooniga - niinimetatud 'abifailidega'. Dokumentatsioon jaotub mitmesse ossa sõltuvalt sellest, kellele ja milleks see on kokku pandud: 1) Kasutajajuhendid. Siia hulka kuuluvad materjalid, mis tutvustavad programmi omadusi ja aitavad läbi viia väikese proovi ning põhjalikumad kasutajatele orienteeritud käsiraamatud, niinimetatud 'manuaalid'. Kasutajajuhendites on kõike püütud seletada kasutaja vaatevinklist lähtudes ja üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa programmi efektiivsele kasutamisele. 2) Administraatori juhendid. Siia kuulub programmi installeerimise juhend ja käsiraamatud programmi hooldamiseks. Ühe kasutaja programmidel
eesmärgiga kirjeldada lähtekeelset dokumenti jms. Need on instrumen- talismiga täiesti kooskõlas, eeldusel et lähteteksti kirjeldamine ongi see, mida tõlkija teha tahab. Keelekeskseks muudab niisuguse tõlkimise ainult tõlkija seisukoht, et tekstiteisendamine ongi sama mis tõlkimine. Siinse käsitluse rõhuasetust õigustab ka asjaolu, et tõlketurul on praktiliselt ainuvaldavad instrumentaalset tõlkimist vajavad tööd. Tüüpiline näide on kasutajajuhendid ja muud tooteid tutvustavad tekstid, kus lähteteksti kirjutaja ja tõlkija on mõlemad ühesugused, sarnaste oskuste ja vastutuspiiridega anonüümsed palgatöötajad, kelle tekstid lähevad avaldamisele tootjafirma nime all. Tootjafirma on alati ka tõlke initsiaator. Töötajatelt eeldatakse meeskonnatööd ja lojaalsust tööandjale, millest tulenevalt sisaldub vähemalt ühe suure tõlkekliendi kvaliteedijuhendis (Tavast 2005) nõue, et tõlge peab
annaabi.ee 
