OS- operatsioonisüsteem, opsüsteem, tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. 55. pakettvõrk- televõrk, mis on rajatud andmepakettide edastamiseks. 56. personaalarvuti- personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti, mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna. 57. port- tähistab andmesides transpordikihi protokolle (näiteks kasutajadatagrammi (UDP) või edastusohje protokolli (TCP)) kasutavate andmesideühenduste lõpp-punkti. 58. priivara- tasuta tarkvara, autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, näit. haridusasutustel. 59. printer- arvuti väljundseade, mis prindib paberile teksti ja illustratsioone. 60. programm- organiseeritud käsujada, mis täitmisel põhjustab arvuti käitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud.
TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID Edastusohje protokoll (TCP) Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Kasutajadatagrammi protokoll (UDP) Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi
võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja
Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. UDP (User Datagram Protocol) - kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja
suurendab akent kuni kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab algab korda mööda ajapilu kaupa edastamine. Peale seda on akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini jälle reserveerimispaketikord jne. 29. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Pakub lihtsat kuid kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on 48. ARP Address Resolution Protocol - protokoll, millega ebakindlat sõnumite transporti. UDP ei tekita virtuaalkanalit kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC-aadress. ARP nagu TCP samuti ei nõua ta kviitungeid, lihtsalt saadab pakette. datagrammi liigutada
saadetakse Teine internetiprotokolli peal kaitatav protokoll koigepealt luusiarvutile, mis tunneb vaikest osa UDP (User Internetist. Datagram Protocol) , mis on uhenduseta edastuse Luusiarvuti loeb paketi paisest sihtkoha aadressi ja protokoll edastab UDP (User Datagram Protocol) paketi naaberluusile, mis omakorda loeb sihtkoha kasutajadatagrammi protokoll Sideprotokoll, mis aadressi jne, pakub kuni ukskord uks luus tunneb ara, et see aadress suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel kuulub tema intentetiprotokolli (IP) kasutavasse vorku lahemas umbruses e. domeenis paiknevale hostile. uhendatud arvutite Seejarel vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje
TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll. UDP (User Datagram Protocol) kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise
ülekoormamist, mitte konkreetsetes masinates olevat pakettide hulka. CC korral luuakse sessiooni algul SYN pakettidega aknad. Ideaalne oleks saata nii kiiresti kui võimalik (aken nii pikk kui võimalik) ilma kadudeta. Selleks hakkab saatja nö testima maksimaalset läbilaskevõimet st et suurendab akent kuni kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. 25. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Pakub lihtsat kuid ebakindlat sõnumite transporti. UDP ei tekita virtuaalkanalit nagu TCP samuti ei nõua ta kviitungeid, lihtsalt saadab pakette. UDP päis on 8 baiti pikk, mis koosneb: 1)saatja pordi aadress 2B, 2)sihtpunkti pordi aadress 2B, 3)datagrammi pikkus 2B, 4)kontrollsumma 2B. UDP-d kasutatakse programmides, kus eelistatakse kiirust kindlusele. UDP ei hooli ummikutest vastuvõtjas. Puudub ka garantii, et
vältimaks võrgu ülekoormamist, mitte konkreetsetes masinates olevat pakettide hulka. CC korral luuakse sessiooni algul SYN pakettidega aknad. Ideaalne oleks saata nii kiiresti kui võimalik (aken nii pikk kui võimalik) ilma kadudeta. Selleks hakkab saatja nö testima maksimaalset läbilaskevõimet – st et suurendab akent kuni kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. 25. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Pakub lihtsat kuid ebakindlat sõnumite transporti. UDP ei tekita virtuaalkanalit nagu TCP samuti ei nõua ta kviitungeid, lihtsalt saadab pakette. UDP päis on 8 baiti pikk, mis koosneb: 1)saatja pordi aadress 2B, 2)sihtpunkti pordi aadress 2B, 3)datagrammi pikkus 2B, 4)kontrollsumma 2B. UDP-d kasutatakse programmides, kus eelistatakse kiirust kindlusele. UDP ei hooli ummikutest vastuvõtjas. Puudub ka garantii, et segmendid saabuvad õiges
annaabi.ee 
