...................................................................... 9 2 SISSEJUHATUS Uurimuse teoreetiline taust Lapsed, kes on võetud ära nende vanematelt, kellel on vaimseid häireid või sõltuvusprobleemisid, on oluliselt suuremas vaimsete häirete riskis kui ülejäänud lapsed. Samuti on suurem vaimsete hädade risk sellistel lastel, kelledel hooldajad tihti vahetuvad. Kui enamik vanematelt ära võetud lapsi kasvab kasuperedes, siis väike osa kasvab rühmakodudes (residential group care). Austraalias on sellised lapsed need, kelledel on olnud probleemid kasuperedes. Rühmakodud ei paku haridust, vaid tagavad üksnes lapse elukeskkonna. See toimub väikestes majades, kus elavad 4-12 last. Rühmakodudes on kvalifitseeritud hoidjad, kes tagavad igapäevaseks eluks vajalikud tugiteenused, kuid pole teada, kui palju nemad suudavad pakkuda lastele emotsionaalse tuge.
Marilyn Monroe ·Marilyn Monroe ( sündinud Norma Jean Mortesen, ristitud Norma Jean Baker) ·Sündinud 1. juuni 1926suri 5.august 1962 ·Ta veetis palju oma lapsepõlvest kasuperedes. ·Monroe alustas karjääri mis tõi talle kaasa filmilepingu. ·Ta etendused olid alguses väikesed kuid neid võeti hästi vastu. ·Temast sai Hollywoodi üks glamuursemaid ja populaarsemaid esinejaid. ·Ta võitis ka kuldgloobuse . ·Viimastel aastatel oli ta haige ja tal oli palju isiklike probleeme. Perekond ja varajane elu ·Monroe sündis Los Angeleses . ·Ta isa oli Edward Mortenson ·Ema oli Gladys Baker ·Kogu elu Monroe eitas et Mortenson on tema isa kuna ta ema
(Pealinn, 27.09.2010). Ameerika Ühendriikide kohta on Andres Siplane oma bakalaureuse töös toonud välja järgmised andmed: 74,5% kasupered; 2,7% lõpetamata lapsendamised; 16,4% grupikodud ja lastekodud; 0,5% iseseisev elamine, 5,9% muu. (Siplane, 1999) Kasupere- ja institutsionaalse hoolduse proportsioonid Euroopa Liidus erinevad järgmiselt: Kreekas, Portugalis ja Hispaanias paigutatakse suur enamus lapsi kasuperede asemel lastekodudesse. Belgias, Itaalias ja Saksamaal elab kasuperedes pisut vähem lapsi kui institutsionaalsel hooldusel. Taanis, Prantsusmaal ja Hollandis paigutatakse pooled vanemliku hoolitsuseta jäänud lastest kasuperedesse (Siplane, 1999). Kokkuvõte Minu arust annab Eestis tunda veel Nõukogudeaeg, mil paigutati vanemliku hoolitsuseta lapsed valdavalt lastekodudesse. Praegu küll puhuvad vanemliku hoolitsuseta laste hoolekandes teised tuuled, aga keskmine eestlane on ikka selline ettevaatlik ja suhtub umbusuga võõra lapse võtmisse enda perekonda
Lisbethi lapsepõlvest ning põhjustest, miks ta inimestest eraldunud ning kohati häiritud psüühikaga oli, räägitakse lähemalt Millenniumi-triloogia teises raamatus, kuid "Lohetätoveeringuga tüdrukust" saab lugeja teada, et kolmeteistaastaselt suunati Lisbeth Uppsala Püha Stefanuse laste psühhiaatriahaigla suletud osakonda, kuna teda peeti vaimselt ebastabiilseks ning vägivaldseks. Viieteistkümneaastaselt hakkas ta elama kasuperedes, mida ta vahetas nagu sokke, ning täisealiseks saades võitles Lisbethi eestkostja ning advokaat Palmgren talle vabaduse kätte, ajapikku saavutades Lisbethiga ka küllaltki soojad suhted või vähemalt nii soojad, kui Lisbethi puhul saavutada sai. Mikaelist saab esimene inimene, kellesse Lisbeth armub ning keda ta jäägitult usaldab, kuigi raamatu lõppedes nende suhtest veel midagi paljulubavat ei kujune; vastupidi, Lisbeth otsustab suhted katkestada, kartes vastuarmastuseta jäämist.
Tänu töötute arvu kahanemisele on ka kuritegevus vähenenud ning selle üle võib ainult rõõmustada. Seoses vabaliikumisega Euroopas on noorte seas üha populaarsemaks muutunud õpilasvahetus või Au Pair programmid. Õpilasvahetus kujutab endst seda, et on võimalik minna üheks aastaks või semestriks välismaale, käia seal gümnaasiumis või ülikoolis ning tundma õppida sealset keelt ja kultuuri. Tõelise kohaliku elu tundma õppimiseks elavad õpilased kohalikes kasuperedes või ühiselamutes. Au Pair programm on aga pisut erinev õpilasvahetusest. Selle põhimõte on see, et töötades ja elades välismaal mõnes kohalikus perekonnas on võimalik püisut taskuraha teenida, saadakse head keelepraktikat ning teadmisi ja kogemusi teistest kultuuridest. Kõike seda pole võimalik koolis õppida ega luksuslikul puhkusreisil näha ja kogeda. Eestis on mitmeid organisatsioone, kes on noortele abiks töö,
homoseksuaalsusele, madal eneseväärikustunne. NAMBLA Põhja-Ameerika Meeste-Poiste Armastuse Assotsiatsioon (North American Man - Boy Love Association - NAMBLA) moodustati 1978.a Bostonis. Samal aastal pidas see oma esimest rahvuslikku konverentsi, kus osales üle 200 inimese 15-st osariigist ja 3 Kanada provintsist. Konverents kasvas välja kaitsekomiteeks, mis moodustati 24 mehe jaoks, keda süüdistati osalemises "poiste prostitutsiooni" ringis. See kaasas lapsi, kes elasid kasuperedes. Nad väitsid, et mehed olid motiveeritud armastusest, mitte rahast. NAMBLA koosneb biseksuaalidest, on proovinud aastakümneid alandada nii nimetatud "age of consent" ehk legaalset seksuaalvanust tegutsedes tihti vägagi aktiivselt poliitilises lobbys. Nende eesmärgiks on alandada vanust kuni 8 või isegi 6 aastani. Momendil on nende aktiivse rünnaku all vanuse alandamine 12 aasta piirile. USAs on momendil käigus isegi paar
annaabi.ee 
