Eelarvestamine Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Eelarvestamise protsess 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad hinnata eelarvestamise vajalikkust ettevõttes; ·tead eelarvetele esitatavaid üldiseid nõudeid; ·tead eelarvete liike; ·tead, kuidas toimub pidev eelarvestamine; ·oskad nimetada eelarve koostamise etappe; ·oskad eristada eelarve kujundamise meetodeid; ·oskad koostada etteantud näitajate põhjal rahakäibe, kasumiplaani ja bilansi prognoosi. 2 Eelarvestamise protsess Ettevõtte eesmärgid: ·ettevõtte väärtuse suurendamine; ·turuosa suurendamine; ·kasumi maksimeerimine; ·klientidele väärtuse loomine, teistest parema toodangu valmistamine. Ettevõtte eesmärkide saavutamise juures on oluline osa plaanimisel. Plaanimine hõlmab: ·prognoosimist; ·erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui); ·eelarvestamist.
Hea palgasüsteem kergendab tööjõu värbamist ja püsimist, soodustab soovitavalt rollikäitumist ja rahuldab alluvate vajadusi. Põhiliseks kriteeriumiks on alluva poolt tehtud töö maht, firma kasum, kulude kokkuhoi, kohaletoimetatud kauba hulk, klientide teenindamise tase, tööjõukulude tase, kaubakäibest jm. Alluva töötulemusi võib välja tuua individuaalselt või kollektiivselt, tasu võib olla vahetu või viivitustega, oleneb kasumiplaani täitmisest. Töötajate majanduslikuks ergutamiseks kasutatakse palgasüsteemi, mille puhul töötasu koosneb põhipalgast ja lisatasudest (preemiatest). Töötasu= töömaht x tükitööhinne Kasumijaotussüsteem- eraldatakse teatav osa kasumist töötasudeks või firma aktsiatena. Alluvad tunnevad huvi ülemuste maj. Edukuse vastu, sest sellest oleneb nende hüvitis. Alluvatele tuleb selgeks teha kuidas nende tegevus mõjutab kasumit. Kõik see soodustab meeskonnatöö arengut.
Klientidel tekkinud huvi täisteeninduse ja terviklahenduse vastu. Ettevõtte kuvand. Kliendid eelistavad ettevõtteid, mille eesmärgid ja väärtused ühtivad nende enda omadega. Jaotuskanali strateegia väljatöötamisel tuleb arvestada ettevõtte üldeesmärkide, turutegurite ja ettevõtteteguritega. Ettevõtte üldeesmärgid panevad paika, kas ettevõte hoolib klientide vajaduste rahuldamisest või on olulisem kulude kokkuhoid, kasumiplaani täitmine, turuosa suurendamine, pretensioonide vähendamine vmt. Peamisteks turuteguriteks on klientide arv, nende ostude suurus ja geograafiline hajutus. Kui klientide arv on väike, on mõistlik kasutada otsekanalit. Kui aga suur või ülisuur, on mõistlikum kasutada lühikest või pikka kanalit. Täpselt samuti on klientide hajuvusega. Kui see on väike, on mõistlikum kasutada otsekanalit. Kui aga suur, siis kaudset jaotuskanalit. Ettevõttetegurid on seotud nii toodete omaduste kui
suhtlemisoskuste arendamine. Selleks, et õpilasfirmat arvestataks praktilise tööna, peab temas osalenud õpilane olema läbinud kõik nõutud etapid. 1. Õpilasfirma toote või teenuse, juhtide ja nime valik. 2. Õpilasfirma toote või teenuse turu-uuring (küsitlused, internetiuuring jms) 3. Õpilasfirma äriplaan, mis põhineb turu-uuringul ja sisaldab SWOT analüüsi ning kasumiplaani, bilansiprognoosi ning aja plaani. 4. Õpilasfirma registreerimine (asutamisdokumentide täitmine) JA Eesti kodulehel. 5. Õpilasfirma tegutsemine. Toote tootmine või tellimine oma kavandi põhjal, teenuse osutamine. Turundustegevus. Müük. Finantsarvestus. Üldreeglina osavõtt vähemalt ühest laadast või müük muul avalikul üritusel. Toote või teenuse iseloomust sõltuvalt võivad olla erandid lubatud. 6
küsimused. Taktikalise kavandamise hõlmab ka strateegiliste plaanide alusel koostatavad rahalisi plaane ehk eelarved. Viimaseid vajatakse nii ettevõtte kohta tervikuna kui ka igale tootmisüksusele. Taktikaliste eesmärkide teostumiseks vajalik eelarvete süsteem sisaldab: · müügieelarveid (müüdavad kogused, hinnad ja käive). · müügikatte e. brutokasumieelarvet, · muutuv- ja püsikulude eelarveid, · kasumiplaani ehk kasumieelarvet, · rahakäibe eelarvet, · investeeringute eelarvet, · üldkulude eelarvet jmt. Operatiivplaneerimisega jaotatakse tootmisüksustele ülesanded kuu, dekaadi, vahetuse või tunni kohta ning kindlustatakse ühtlasi nende täitmine ja täitmise kontroll. Sisuliselt võib seega öelda, et lühiajalise kavandamise käigus viiakse ülesanded nende tegelike täitjateni. Operatiivplaanid olenevad otseselt tellimustest ning nende täitmise tähtaegadest