rohmakust, riputati seintele KIRST - Kõige levinum, erinevates suurustes. Kasutati pingi, laua, voodina, väiksemaid kohvritena - Tahuti välja puutüvest, jalgu polnud, lame kaas, liimiti erinevad kasti üksteise külge - Hiljem raamkonstruktsioon - Jalad olid nagu väikesed sambad, külgedel kasutati kaaristumotiivi, kaas oli katus ISTMED - Järid, pingid, kastid, käetugedega leentoolid - Materjal oli puu, pronks, kivi - Kerged, kasuati laua ja magamisasemena - Järid olid x jalgadega, 4 jalaga istmed LAUAD - Kokkupandavad, x jalgadega, plaat käis ära - Kasutati launalina KAPID - Kõrgeks venitatud kirstu kuju, - Uksepind maalitud või värvitud (piiblitseenid) - Suur, raske, sees riiulid - Sepisvitsdega varustatud, kaunistuse eest VOODI - Kõige enam kaunistatud - Plankudest ja raamkonstruktsiooniga - Laiad küljeplangud, peatsi ja jalutsi lauad - Voodi kohale kinnitati kardinad - Teinekord ratasdega voodid
(http://toidutare.ee) 4.SARNASUSED 4.1.Eesti ja Vene köögid Laual väga tähtis rukkileib. Liha kasutati harva. Piima olemas olul leidus mõlema riigi köökides kohupiima ja hapupiima. Tehti palju putru. 4.2.Eesti ja Saksa köögid Alkohoolsetest jookidest tarvitati õlut. 5.ERINEVUSED 5.1.Eesti köök Tuumaks olid teraviljatoidud. Munatoidud olid laual haruldased. Eripärasteks toitudeks on tänini sült, kama ja vürtsikilu. Juba tol ajal kasuati rõõska ja võid. Õlut joodi vaid pidupäevadel. 6 Piduroana söödi ka tanguvorste. 5.2.Vene köök Omapärane vene ahi. Pudruliigid oli väga mitmekesisemad. Palju kasutati köögivilju. Toidu komponente ei segatud oma vahel kunagi. Koort ja võid ei tehtud kuni üle-eelmise sajandini. 5.3.Saksa köök Mitmekesine puuvilja valik. Põhijooneks just kokkuhoidlikus.
Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde. Jahil kasuati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid mitmesugused püünised ja lõksud. Suuremate loomade kättesaamiseks harrastai ilmselt nii varitsus- kui ka ajujahti. Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abiliste olemasolule. Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüd tähtsal kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juured, juurikad, marjad, pähklid ja seened.
pääses noormees paleest välja. * Daidalos ja Ikaros -Kuulus Ateenast pärit meister, kes vangistati koos pojaga Knossose paleese. Ikaros oli Ateenast pärit meistri poeg (kes soovitas Ariadnel lõngakera kasutada). Ehitas endale sulgedest ja vahast tiivad, põgenes. Hoolimata isa keelust, lendas ta päikesele liiga lähedale, ning vaha sulas ning noormees kukkus merre ja hukkus. 5) Iseloomusta Kreeta seinamaalide ja reljeefide kujutamislaadi ja motiive! Seinamaale kasuati peamiselt lossi seinte kaunistamiseks. Kasutati peamiselt helesinist, musta, valget, kollast, tumepunast ja harva ka rohelist värvi. Palju tehti ka puhtornamentaalseid maale, kuid nende kõrval leidub ka hulk figuraalseid kujutisi. Kujutati jahi-, sõja- ja tantsustseene, pidulikke tseremooniaid. Esindatud olid ka maastikumotiivid. Mehed maaliti tumepruuni värviga, naised valged. Ei maalitud jumalate kujusid ega valitsejate portreesid. Hoiduti stiliseerimisest ja sümeetriataotlusest
Kokku anti Os imp välja 2 admin.õ kogumikku: 15 saj lõpus Mehmed II Võiduka seadusekogumik, 17 saj nic,ancõ Abdurahmani seadusekogumik. Tuntuim neist on esimene.. Haldus,õ kogumikes määrati mitmesuguste elukutsete esindajate kohustused, kuritegude karistused, kaupade hinnad. Kokku 6 hald. õiguse kogumikku, mis anti välja Mehmed II Võiduka, Bayezid II, Selim I, Süleyman I seaduseandja, Ahmed I ja Murat IV valitsusajal 15 – 17 saj. Kõige tuntuim on Süleyman I ajal ilmunud. Os imp kasuati seda kuni 19 saj keskpaigani. 1876 a PS – 12 osa, 119§. Paragrahve muudeti aastail 1909, 1914 – 1916, 1918. Kõige ulatuslikum oli 1909 a muutus. Lõppinstant oli padišahh. Talle allus kahekojaline parlament. Parlament koosnes saadikute ja ajaanide kogust. Esimesi valis rahvas, teised määrati ametisse sultani poolt. Ajaanid võisid panna saadikute otsusele veto. Seadusi võttis vastu saadikute kogu, mida pidi kinnitama ajaanide kogu. Täidesaatva võimu lõppinstant oli samuti sultan
nahkrihmaga. Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde. Jahil kasuati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid mitmesugused püünised ja lõksud. Suuremate loomade kättesaamiseks harrastai ilmselt nii varitsus- kui ka ajujahti. Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abiliste olemasolule. Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüd tähtsal kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juured, juurikad, marjad, pähklid ja seened.
annaabi.ee 
