ning kergetel ja hästi õhustatud neutraalsetel, viljakatel muldadel. Materjal ja metoodika Materjal Kasutasin 400 ml jogurtitopse Poest ostsin taimede kasvuturvast Suhkrumaisi seemned Vesi Metoodika Idandasin suhkrumaisi seemneid 1. päeva. Seejärel panin seemned 400 ml, kasvuturbaga täidetud jogurtitopsidesse. Topsid seemnetaga panin päikese kätte aknalauale, kus oli umbes 23 kraadi sooja ja õhuringlus. Mul oli kolm potti ja kastsin neid erinevalt: ülepäeva (pott nr 1) iga kolme päeva tagant (pott nr 2) nädalas korra.(pott nr 3) Kastmistabelid 9.04 10.4 11.4 12.4 13.4 14.4 15.4 16.4 17.4 18.4 19.4 1 X X X X X X 2 X X X 3 X X 20
Ruti rääkis mulle, et ma pean rohima kord nädalas, kastma iga päev,kasvuhoone eest hoolitsema jne. See kõik ei tundunud üldse raske alguses. Me rääkisime ka mu palgast ja ma olin nii õnnelik töökoha üle. Päevad möödusid ja ma tegin oma tööd, mis võttis minu päevast maksimum 3 tundi. Alguses oli raske natukene. Ma pidin ärkama hommikuti kell 10 ja tegema kasvuhoone uksed lahti. Päeva jooksul ma rohisin mõnd peenart ja õhtuti kastsin ning sulgesin kasvuhoone ukse. Mida päev edasi, seda kergemaks läks. Igal nädalavahetusel sain oma nädalase palga. Mu suvi mööduski rohkem töötamisel ja kogemuste saamisel. Ma sain aru, et tööd teha ei ole alati kerge ning vastutus on siiski minul. Ma küll ei töötanud kaheksa tundi päevas, aga isegi oma rohimistundidel ei suutnud ma keskenduda tööle. Ma arvan, et see suvi oli liiga palav, töine, kiire ja vaikne minu jaoks. Ma oleks
eritumist ning tänu kõrgele C-vitamiini sisaldusele leevendab väsimust. (Luigela,A. 2000). Kress-salatis peituvad inimesele toonust andvad ained, millele lisanduvad ka taime meeldivad maitseomadused. Seetõttu ongi kress-salat kõige hädapärasemate maitsetaimede hulgas. (Aps, R. 2012). 5. Katse kirjeldus Vaatlen kress-salati kasvu kahes istutuspostis päevavalguse käes aknalaual. Istutasin taimed 23.04.13 kasvuturbasse ja kastsin ühte 40 grammi kraaniveega ja teist 40 grammi väetiselahusega üle päeva. Väetiselahuse kontsentratsioon oli 4 grammi väetist 1 liitri vee kohta. Vahetult peale istutamist katsin istutuspotid toidukilega, et säilitada niiskust ja soodustada seemne idanemist. Katse kestvus oli 7 päeva. Esimesed kaks päeva kasvasid mõlemad taimeistikud võrdse kiirusega (vt. lisa 1), kuid kolmandal päeval oli veega kastetud taime pikkus silmnähtavalt pikem kui väetiselahusega kastetud taime pikkus
Laigu vasakule ja paremale äärele kandsin tilga kaaliumheksatsüanoterraat(II)-lahust. Katse 3.2. Al3+-ioonide tõestus Cu2+-, Cd2+-, Fe3+- ja Zn2+-ioonide juuresolekul Kandsin filterpaberlile tilga K4[Fe(CN)6] lahust ja tilga keskele ühe tilga analüüsitavat lahust. Seejärel hoidsin laiku avatud NH3H2O pudeli kohal. Katse 4. IV rühma katioonide (Ba2+, Sr2+ ja Ca2+) tõestamine leekreaktsioonidena Viisin uuritava aine leeki leeginõelal. Eelnevalt kontrollisin leeginüela puhtust, selleks kastsin nõela konts. soolhappesse ja viisin gaasipõleti leeki. Nõel on puhas, kui leek ei värvu. Võtsin puhta nõela otsa külge veidi tahket ainet ning viisin leeki. Leegi värvumise järgi tegin kindlaks nende ioonide sisalduse uuritavas aines. Na-soolad värvisid leegi kollaseks, K-soolad lillaks, Ca-soolad punakaspruuniks, Ba-soolad roheliseks, Sr-soolad punaseks. Kokkuvõte Laboratoorses töös tegin katseid erinevate rühmade katioonidega ning tõestasin nende olemasolu lahustes
Katse tulemus ei tõestanud Co2+- ioonide olemasolu lahuses, sest lahuse pinnale oleks pidanud tekkima ka rohekassinine kiht, mis minu lahuses puudus. Järelikult lahus ei sisaldanud Co2+- ioone. Jätkasin analüüsi tsentrifugaadiga. . Keetsin tsentrifugaati H2S eraldamiseks. Seejärel lisasin konts. NaOH leeliselise reaktsioonini e. küllaldase hulgani ning lisaks veel võrdne maht lahusega. Lasin lahusel jahtuda, korraks kastsin katseklaasi ka külma vee sisse, et jahtumist kiirendada. Siis lisasin 4 tilka 3%-list H2O2, mille tagajärjel toimus äge gaasi eraldumine (mullide eraldumine, intensiivne). Kui kõik gaas oli eraldunud, siis keetsin lahust 5 minutit. Sain sademe põhja. Sadestub Fe(OH)3 ja juhul kui mu lahuses leidub, siis sadestus ka MnO(OH) 2: 2Fe2+ + 4OH + H2O22 Fe(OH)3(s) . 2+
dirigendi auto oli lume all) - komaga ei eraldata järellisandit kui see on olevas käändes (Ants korrapidajana oli tubli) ja kui on kui-lisand (Ants kui korrapidaja oli vara kohal) - kui lauses olevad määrused osutavad ühele ja samale kohale/ajahetkele, siis koma ei panda - kui määrused osutavad erinevatele kohtadele/ajahetkedele tuleb koma - kui lauses kõrvuti asuvad määrused/täiendid on samaliigilised (värvus, aeg, pikkus vms), eraldame nad komaga, nt. Kastsin kollast, punast, valget roosi. - kui lauses kõrvuti asuvad määrused/täiendid on eriliigilised (igaüks väljendab erinevat omadust), koma ei panda, nt. Tal on ilus (väärtushinnang), suur (suurus), pruun (värv) koer. · RINDLAUSE - Kukk kargas, kana kaagutas. · PÕIMLAUSE - Laps karjus nii palju, et ema ei saanud magada - Mart, kes oli kiire jooksja, võitis kõiki - Kui Jaanus oli kull, pidi ta teisi püüdma
Ma tegin veel ühe katse, aga seekord ei kasutanud ma säraküünalt vaid puhast rauapuru. Seekord ma panin vatti põlema ja viskasin rauapuru leeki peale. Alguses ei olnud midagi näha, aga pärast kui tähelepanelikumalt vaatasin nägin murdosa sekundi jooksul sädemeid ja selletõttu ei saanud ma sädemetest pilti (Lisa 9). 2.4. Alumiiniumpuru põlemine Tahtsin teada, et kui rauapuru põleb siis äkki põleb alumiiniumpuru. Selleks võtsin vatti kastsin alkoholiga ja panin põlema. Siis viskasin alumiiniumpuru peale ja õrnalt oli näha sädemeid (Lisa 11). Saab järeldada, et alumiiniumpuru põleb, aga mitte nii nagu rauapuru. 2.5. Vase soojusjuhtivus katse Katsetasin vase soojusjuhtivust. Panin 2 statiivi piisavalt kaugele, et sinna vahele mahuks 40cm pikkune vask traat. Märkisin keskkoha ja mõlemale poole 5cm kaugusele ja 10cm kaugusele markeriga punkti. Igasse punkti ma panin 1 knokka, mille sulatasin küünla vahaga kokku
hõbedase mõne kristalliga kella, kaelakee ja kenad kõrvarõngad. Meigiks valisin roosa ja valge lauvärvi, mis õrnalt läikis, roosa sädeleva huuleläike, musta väga hea ripsmetusi ja natuke põsepuna. Sellega olin ettevalmistused lõpetanud. Nüüd panin selga ööriided ja hommikumantli. Otsustasin natuke kraamida. Imesin vaipadelt tolmu, pühkisin tolmu, lõin nõud läikima, puhastasin kapid, lauad, toolid ja seinad plekkidest ja mustusest, kloppisin padjad kohevaks, kastsin lilli, pesin aknaid ja palju muid koristustöid tegin veel. Kui tööd tehtud, tundsin end rahulolevana ja stressivabana. Õhtu oli juba kätte jõudnud ja ma tegin õhtusöögi valmis. Ma sõin ise, tõstsin Andrese portsu ahju soojenema ja läksin üles magamistuppa. Ma pugesin sooja teki alla ja uinusin peagi. Andres saabus alles siis, kui ma olin ammu uinunud... 24 Minu sünnipäev! "Õnne soovin ma sull, õnne soovin ma sull! Palju õnne ja rõõmu..." need sõnad äratasid
annaabi.ee 
