Kuigi siinsete soode taimestik on suhteliselt liigivaene, torkab siiski silma käpaliste rohkus. Sagedasemad liigid on harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi- sõrmkäpp ja soo-neiuvaip. Säilinud ehitised Otepää looduspargi territooriumil leidub jälgi erinevatest ajalooperioodidest alates muinasajast. Kultuuriloolist väärtust omavad lisaks Otepää linnamäele ka Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää pastoraadihoone ja talvekabel. Säilinud on mitmed põlise taluarhitektuuri näited (Poslovitsa, Saare, Kolga ja Nüpli-Lõhmuse talu) ja pärandkultuurmaastike elemendid (Pühajärve Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk). Osaliselt on säilinud traditsiooniline asustuse struktuur, kus alles on enamus põliseid talukohti, uued ehitised on aga püstitatud vanadele kruntidele või muul viisil vanaga harmooniliselt
(Arold 2005: 191-192). Eelmisest madalamal asendil paiknevad väiksemad, 10-25 m kõrgused ebakorrapärase kujuga moreenkõrgendikud ja mõhnad. Nende vahel asuvad glatsiokarstilised nõod ja orud ning võib esineda ka mõni järv. Nõlvade jalamil on levinud viljaka mullaga deluviaalne ehk pealeuhtevöönd, millele osutavad ka seal kasvavad hall-lepikud (Arold 2005: 192). Kõrgustiku äärealadel on levinud väiksemad, alla 10 meetri kõrgused moreenkühmud ja mõhnastikud, nagu Voorepalu, Kastolatsi, Veski ja Kooraste. Kõikide suurusrühmade pinnavormide hulgas leidub kupleid, s.o ümara või ovaalse põhijoonisega järskude kumerate nõlvade ja kumera laega kõrgendikke (Arold 2005: 192). Selgesti väljakununenud otsamoreeni tunnustega põikseljakuid võib leida ainult Kambja, Tamsa ja Luke ümbruses. Nendesse rajatud karjäärides esineb peamiselt veeriseline kruus, vähemal määral ka liiv (Arold 2005: 192).
keskmise suurusega ja väikeste pinnavormide ala (Nõuni, Pangodi, Ilmjärve jt. ümbrus). Siin katavad küngaste lagedel ja nõlvadel killustatult esinevad metsad ligikaudu 20% pindalast. Suure metsasusega (49%) paistavad silma sanduri alad (Kooraste, Kanepi jt. ümbrus), kus metsad on levinud suuremate massiividena. Suur (40%) on metsasus ka neil aladel, kus ülekaalus on mõhnad (Karilatsi, Krüüdneri, Neeruti, Kastolatsi ümbruses jm.). Suurte pinnavormide alal (Arula ja Kääriku ümbrus, Pühajärvest itta ja kagusse jääv ala) paikneb mets samuti killustatult nagu väiksemate pinnavormide alal, kuid katab siiski tunduvalt suurema pindala (40%). Metsa on siin ka rohkem vaja, sest erosioonioht on suurem. Eelnenud käsitelust selgusid mitmedki üldist laadi maastikulised erinevused Otepää kõrgustiku eri osade vahel, mis põhiliselt on seotud kõrgustiku üksikute osade geomorfoloogiliste iseärasustega
MTÜ Valga Eesti eraõiguslik Peetri 4 520 Hoolekandekeskus isik Eesti eraõiguslik MTÜ Valgamaa Tugikeskus Kungla 28 447,40 - 575,23 isik Otepää Päevakeskus- Kohalik Kastolatsi tee 25 460,16 Hooldekodu omavalitsus Taagepera, Eesti eraõiguslik OÜ Taagepera Haigla 511,30 Helme vald isik Tsirgumäe, Eesti eraõiguslik SA Taheva Sanatoorium 479,36
vagumus o Paljandid kõrgustiku äärealal (nt lõunaosas Urvaste ürgorus) · Pinnamood o Iseloomulik on enamasti mitmesse eri tüüpi kuuluvate vormide kooseksisteerimine. Lasund on tekkinud mitme mandrijäätumise jooksul (viis erinevat moreenikihti) o Suurem osa moreenkõrgendikud ja moreenkattega mõhnad o Mõhnastikud kõrgustiku äärealal Voorepalu (Karilatsi), Veski, Kastolatsi, Vitipalu o Sandurid Kõrgustiku kagunõlval Kooraste ümbrus, seda alal läbib Võgandu jõgi (Lajavangu ja Kärgula mets) o Otsamoreenid Kambja Köstrimäed, Tamsaja · Veestik o Pühajärv keskmine sümboljärv Väikese Emajõe algus o Ürgorgudes aheljärvestikud Piigandi-Jõksi_Kooraste, Vidrike-Kooraste, Urvaste
annaabi.ee 
