suvel, millal kedagi kodus ei ole. Kolmekesi elades pole veearved üldsegi suured. Pesemas käies kraanist vesi pidevalt ei jookse, nõude pesemisel keeratakse samuti kraan vahepeal kinni. Kõige suuremad veekulud on vanniskäimised ning pesemised (nõude ja enda). Iga pereliige käib korra päevas dussi all, peseb kaks korda päevas hambaid ning aeg-ajalt peseb keegi nõusid, kuid mitte pikalt. Korra nädalas kulub vett pesumasinas riiete pesemisele, lillede kastmisele ja pisiasjade puhastamisele. Linnas ja korteris elades ei oleks normaalne, kui veearved üüratult suured oleksid, sest siin ei saagi tohutid veekulutusi olla. 4. Lennukoridorid Millised lennukanalid üle Eesti lähevad? Eesti kohalt üle minevate lennukanalite kohta kahjuks infot ei leidnud. Küll leidsin aga üpris toreda internetilehekülje www.flightradar24.com kus näeb reaalajas ülemaailmselt toimuvaid lende
- 15. päeval pärast tärkamist, jättes vahed 1 - 2 cm. Teist korda tuleks harvendada 2 - 3 nädalat pärast esimest harvendamist. Lõplikud vahekaugused jäetakse olenevalt külviskeemist ja sordist 3 - 5 cm. Pärast teist harvendamist on soovitav anda ka pealtväetist (näiteks 10 g karbamiidi või 15 g ammooniumsalpeetrit 1 m² kohta). Ehkki porgand on juurviljadest üks põuale vastupidavamaid, reageerib ta kuival ajal hästi ka kastmisele. Enne juulikuud ei ole meie oludes siiski tavaliselt porgandit vaja kasta. Kahjuritest on tülikamad porgandi - lehekirp ja porgandikärbes. Mõlema kahjustuse vältimiseks on olulise tähtsusega kultuuride (vilja-) vaheldus. Porgandikärbest esineb vähem tuultele avatud kasvukohtades. Ka porgandi - lehekirbu kahjustus on suure puudega varjatud kasvukohtades, eriti okaspuude ligiduses. Tõhusat kaitset mõlema kahjuri vastu pakub porgandikülvide katmine kattelooriga
Noorte lehtede ilmumisel, enne õienuppude avamist pritsisin taimi decis 2,5 lahusega. Kuna põld on rajatud kilemultsiga, siis rea vahesid niidan muruniidukiga, kuni saagi valmimiseni, sest maasikate valmimise ajal ei ole soovitatav vahesid niita, kuna niiduki alt võib sattuda niidetud hein maasikale ja siis pole maasikas enam kvaliteetne. Maasika saak oli sel aastal keskpärane, kuna vihma puudust ei olnud, kuigi samas oleks päikest võinud rohkem olla. Eelmisel aastal on olnud vajadus kastmisele, mida tegin vihmutite abil. Peale saagi lõppemist, kui hakkavad arenema võsundid, eemaldan need taime küljest, kui uue istandiku rajamiseks pole tütartaimi vaja. Vastasel juhul ei jäta ma ühele taimele talveks külge mitte rohkem kui kaks tütartaime, kuna need kurnavad taime ja taime vastupanu talve üle elada on väiksem. 13 5. Paljundamine Levinud on paljasjuursed-, kasseti-, frigo- ja meristeemtaimed.
nõudekuivatusrest. (vt joonis 2) Joonis 2. Nõudekuivatusrest. Allikas: [7] Konkreetne nõudekuivatusrest on väga innovaatiline veekokkuhoiu abimees. Nõude pesemisel läheb nõudele jääv vesi raisku, kuid see toode püüab vee kinni ning kasutab seda taimede kastmiseks. Selline rest sobib kööki ja seal võib kasvatada nii lilli, kui ka maitsetaimi. Sellega hoiab kokku vett, mis muidu läheks lillede kastmisele. 4. ENERGIAMÄRGISTUSED Igal poes müüdaval kodumasinal peaks olema juures energiamärgistus. Energiamärgistus näitab, kui palju tarbib mingi seade vett või elektrit. 2011. aasta detsembrist kehtivate pesumasinate energiamärgistuse nõuete järgi on pesumasinate energiaklasside skaala A+++-st kuni D-ni (vt joonis 3). Ökodisaini nõuete kohaselt tuleb alates 2011. aasta detsembrist toota vähemalt A klassi jäävaid pesumasinaid. Praegu toodetakse mudeleid, mis kuuluvad A kuni A+++ klassi
vajavad regulaarset kastmist vähemalt kolmel istutusjärgsel suvel. Kui puudel ilmnevad juba veepuuduse tunnused, on kastmisest enam vaevalt abi. Kui haljasala on rajatud konteinertaimedest, on kastmine samavõrd tähtis. Kuna konteinertaimed on istutatud tavaliselt turbasubstraadi sisse, mis kord läbikuivanuna uuesti väga raskesti niiskub, on 102 konteinertaimede kastmisele vaja pöörata vähemalt sama suurt tähelepanu nagu mullapalliga taimedele. Vaid paljasjuursete taimede kastmisvajadus on väiksem. Murude, eriti spordimurude ja istutusalade regulaarseks varustamiseks veega tuleks paigaldada kastmise püsiseadmed. Ülekastmist aga tuleks siiski vältida, kuna lisaks veekulule uhutakse sellega maapinnast välja ka toitained. Õige kastmiskoguse leidmisel tuleb arvesse võtta ka kasvualuse
annaabi.ee 
