Veel kasutatakse seda seepide, sampoonide, kreemide ja pesupulbrite tootmisel. Kookospähkli säilitamine: Avamata kookospähklit võib säilitada toatemperatuuril 2-4 kuud. Avatud pähklit võid hoida külmikus 1 nädala. Värske kookospiim- ja koor säilita kaetult külmikus. KASTAN Kastan on pärit Vahemere äärest ja Väike-Aasiast. Kastani vilja on söödud eelajaloolistest aegadest alates nii nendes maades kui ka Hiinas. Vahemeremaades kasvatakse kastanit 3000 aastat, Hiinas 2000 aastat. Kastan on väga toitev ning armastatud toiduaine ka Lõuna- Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Kastanipuu on suguluses tammega ja võib elada kuni 500 aastaseks. Kastanipuu tavaline kõrgus on 15 m, kuid võib kasvada ka 30 m kõrguseks, tüve läbimõõduga kuni 1 m. Kastanipuu lehed on pikad, soonilised, sakiliste servadega ja sügavrohelised. Kastanipuu kõva ja tiheda tekstuuriga puit on kõrgelt hinnatud parketi ja mööbli valmistamisel
Ligikaudu 60% maailma kummitoodangust läheb autokummide tootmiseks. Toorkautsukist toodetakse veel eboniiti (sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi Kummit kasutatakse veel kummiriiete, anumate, vihmamantlite, jalatsite, voolikute teiste materjalide valmistamiseks. Tänapäeval on isopreeni toormeks Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika kautsukipuude istandustest saadav lateks. Heveapuu vili, mis meenutab suuruselt meie kastanit, sisaldab kolm seemet. Nendest kasvatatakse istikud. Heveapuu mahla ehk lateksit võib hakata koguma siis, kui tüve läbimõõt on 45 cm. Selleni kulub tavaliselt viis aastat. Mahla kogutakse hommikuti, kui on veel jahe, tehes puutüvele erilise noaga üksteise järel maksimaalselt kolm paralleelset lõiget. Kohe esimesel noapuudutusel hakkab sisselõikest tilkuma lumivalget piimjat mahla, mille eemaletõukav lõhn säilib ka silmapilkselt polümeerunud toorkautsukil
Goodyeari autokumm (Pildiallikas: http://jeepjeep.com/4sale/ZJ-4sale/wheel.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 14 Tänapäeval on isopreeni toormeks Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika kautsukipuude istandustest saadav lateks. Heveapuu vili, mis meenutab suuruselt meie kastanit, sisaldab kolm seemet. Nendest kasvatatakse istikud. Heveapuu mahla ehk lateksit võib hakata koguma siis, kui tüve läbimõõt on 45 cm. Selleni kulub tavaliselt viis aastat. Mahla kogutakse hommikuti, kui on veel jahe, tehes puutüvele erilise noaga üksteise järel maksimaalselt kolm paralleelset lõiget. Kohe esimesel noapuudutusel hakkab sisselõikest tilkuma lumivalget piimjat mahla, mille eemaletõukav lõhn säilib ka silmapilkselt polümeerunud toorkautsukil
Parkained on aga mürgised. Toidutaimeks oleks teda pidanud pikka aega aretama,aga tamm kasvab kaua ja sellega ei tegeletud. *Hobukastan (* kultuurtaim) on väga mürgine, sisaldab saponiine ( seebi taolised orgaanilised ained, mis vahutavad ja hakkavad vereliblede membraane hävitada. Neid saab muuta söödavaks kui panna vina sisse likku, seda ksutatakse reumarohuna, teine leotus teebtäiesti puhtaks. Alles jäävad magusad pähklid??? Kastan on pöögiline, tamme sugulane. Võib süüa kastanit paetult. Hobukastan ja kastan ei ole sugulased. Hobukastan on mingi seebipuu. Väiksemad seemned Hanemalts (näljaleib vene keeles) sisadavad saponiine. Vits hanemalts müüdi seemneid maasika spinati nime all.Vähese saponiini kogusega. Üheaastane taim. Linnurohud täiest söödavad nagu tatraterad. Probleem on nende kokku korjamisel. Hapuoblikas seemned söödavad Rebasehein aialilled (rebaseseaba) ka tähtjas rebashein. Seemned täiesti söödavad
kahureid tänavarahutuste vaigistamiseks. Sealjuures oli oluline ka tänavate kvaliteet - puude read teede ääres, rentslites jooksev vesi, tulbad, kõnniteed, pingid, lambid, prügikastid.Tööliskvartalid kesklinnas tehti maatasa ja nende elanikud asustati äärelinna. Asemele ehitati üürimaju, tüüpilisi Pariisi-maju heledate fassaadide ja rõdudega ning kohvikutega allkorrusel. Uute tänavate äärde istutati hulgaliselt puid, eelistati kastanit. Näide - Champs-Elysées, Rue de Rivoli jne muutusid pariislaste seas kiiresti populaarseks. (Impressionistide lemmikmotiiv!) Haussmanniga on seotud ka pargi idee avardumine, tema juhtimisel rajati mitmeid parke just linnalises mõttes. Tema rakendas esimesena 19. saj keskpaigas levima hakkavat ideed "pargid on linna kopsud" ning "elamurajoonid peavad vahelduma parkidega". Ta nägi ette linna äärtesse rajada suuri rahvaparke, mille rajamistöid kavandasid linnainsener Jean C. A
annaabi.ee 
