TEEMA: PUUD JA NENDE VILJAD AUTOR: Mari Nõlvak VANUSERÜHM: 5-7.a. SOOVITAV LÄBIVIIMISE AEG JA KOHT: Kevadel õues ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD: Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatika EESMÄRGID: Laps tunneb rõõmu liikumisest. Laps teeb koostööd rühmakaaslastega. Laps teab erinevaid puid ning nende vilju. Laps kuulab luuletust ja loeb kaasa. MEETODID: Vaatlemine, kuulamine, kompimine, liikumine, võrdlemine, maitsmine *VAHENDID: kastanimuna, tammetõru, käbi, vahtra vili, õun, käpiknukk, pildid erinevatest puudest (õunapuu, kastan, tamm, kuusk, vaher) TÖÖ KÄIK: Lastele tuleb külla lõunamaalt kevadeks tagasi lennanud linnuke (käpiknukk), kellega koos vaadatakse lasteaia õuel asuvaid erinevaid puid ja nende vilju. Lapsed otsivad koos linnukesega lasteaia õuelt kaasas olevate piltide abil igale pildile vastava vilja. ÜLESANDED PUU JUURES:
Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Seemnejuha- 50cm, paariselund. Ülessanne- sperma välja juhtimine. Seemnepõieke- VESICULA SEMINALIS- näärme funktsioon, vedeldab spermat et oleks aktiivselt liikuv. Eesnääre POSTATA 4-4,5 cm, 20-25g (kastanimuna) läbib kusiti Sugutisibulanäärmed- hernesterasuurused paarisnäärmed, mille juhad avanevad kusitisse. Näärme limajas nõre lisandub seemnevedelikule Suguti PENIS Eesmine osa- lukk GLANS PENIS Keskmine osa- keha CORPUS PENIS Tagumine osa- sugutijuur RADIX PENIS Käsnkeha ja korgaskeha Munandikott SCROTUM vaheseinaga kaheks SEPTUM SCROTI
Mis on munandimanuse vahetu jätk. 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga. Seemnepõieke 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga. Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel. Kusepõie ja pärasoole vahel. Varem peeti seemnepõiekesi seemne hoidlateks, tegelikult lisandub sekreet ejakulatsiooni ajal seemnerakkudele ja muudab need aktiivseks. Eesnääre Kastanimuna suurune mehe sugunääre. Ümbritseb kusepõie kaela. Eesnääre on liitnääre, mille juhad ahenevad kusitisse. Eesnäärme lihaskude (tugev) pressib ejakulatsiooni ajal sekreeti kusitisse, mis koos seemnepõiekeste sekreediga muudab seemnerakud aktiivseks.
Olen 2-lapselise perekonna esiklaps. Minu isa on praegu ajaloolane, ema raamatupidaja. 1996.a kolis meie perekond Võrru, kus astusin Kreutzwaldi Gümnaasiumi, mille 10.klassis ma praegu õpin. Laulan kooli laulukooris. 24.jaanuar 2011 Hr Tom Kuusik 28.September 2011 Põltsamaa politseijaoskond Seletus Läksin mööda Tamme tänavat, kui märkasin, et 14.maja juures mängib üks poiss kastanitega. Ta püüdis avada kastanimuna. Läksin appi talle ja kavatsesin visata kastani vastu seina kuid kastan lendas vastu klaasi ja klaas purunes. Palun juhtunu pärast vabandada. Kohustun korteri valdajale kanji heastama. Põltsamaa ÜG õpilane Kingu 7-3, Põltsamaa Tartu Kommertsgümnaasium 12.mai 2011 nr 1 Lp hr direktor! Tartu inseneride Maja karalla käesoleva aasta mais tehnikaalaste oilstone näituse. Kui soovite osaleda sellel näitusel, palume meile hiljemalt 1
Viljad suured, oranz- kuni tumepunased õiepõhjast moo- dustunud ebaviljad. Söödavad, sisaldavad rohkesti C vitamiini. Süstemaatika alused Küsimusi kordamiseks 1. Mida uurib süstemaatika ? 2. Millised on looduses esinevad riigid ? 3. Millisteks alarühmadeks jaguneb hõimkond ? 4. Milline on olnud taimeriigi hõimkondade arengusuund ? 5. Kas herne seeme on kahe- või üheiduleheline ? Miks ? 6. Aga tammetõru, viljatera, "kastanimuna", kõrvitsaseeme ? 7. Millise tunnuse tõttu on sugulased maasikas ja võilill ? 8. Millise tunnuse tõttu on sugulased maasikas ja õunapuu ? 9. Miks hernes ja sibul on kaugemad sugulased kui hernes ja tamm ? 10. Paiguta järgmised taimed süstemaatilistesse rühmadesse sellisele tasandile kui Sinul on võimalik (kasuta ka taimemäärajat): Lehtsalat Kaalikas Kartul Maasikas
· 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga Seemnepõieke · 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga · Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel · Kusepõie ja pärasoole vahel · Varem peeti seemnepõiekesi seemne hoidlateks, tegelikult lisandub sekreet ejakulatsiooni ajal seemnerakkudele ja muudab need aktiivseks Eesnääre · Kastanimuna suurune mehe sugunääre · Ümbritseb kusepõie kaela · Eesnääre on liitnääre, mille juhad ahenevad kusitisse · Eesnäärme lihaskude (tugev) pressib ejakulatsiooni ajal sekreeti kusitisse, mis koos seemnepõiekeste sekreediga muudab seemnerakud aktiivseks Spermatogenees · Toimub seemnekannalites androgeenide (meessuguhormoonid) mõjul · Spermatogeneesi protsess kestab umbes 70 päeva
seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti! b)Seemnepõiekesed: kaks sgarikulist nääret põie tagaseinal, juhad ühinevad seemnejuhaga, toodab aluselist nõret, mis aitab moodustada spermat ja muudab spermatosoidid liikumisvõimeliseks. c) Sugutisibulanäärmed: kaks hernetera taolist nääret lihaste vahel, nõre puhastab ureetrat. B. Mehe välised suguelundid: suguti ja munandikott
nud risttahukas, mille kaks tahku on ruudud, ülejäänud tahud aga risttahukad. Samuti laotakse väiksematest ruutudest suuremaid ruute ja väikse- matest kuupidest suuremaid kuupe. Järgneb töö tööraamatuga. Ülesande 5 lahendamiseks loeb õpetaja ette järgneva jutukese. Lap- sed joonestavad pliiatsiga ruudustikul sirglõike vastavalt jutu sisule. Jutuke ülesande 5 juurde Kilpkonn liigub kivi juurest teokarbi juurde, teokarbi juurest lehe juurde, lehe juurest kastanimuna juurde ja kastanimuna juurest kivi juurde tagasi. Joonestanud jutukese käigus sirglõigud õiges järjekorras, tekib rist- külik. 9 Ülesandes 6 laotakse õpiku pildi järgi erinevaid kujundipilte geo- meetrilistest kujunditest. Mõistatamismäng Selles tunnis võib mängida mõistatamismängu. Õpetaja kirjeldab ühte kujundit ja laste ülesanne on ära arvata, mil- lisest kujundist on jutt. Näited. 1
mõjutab organismi. o Reageerimine ärritusele o Pärilikkus o Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga o Keerukas organiseerituse tase o Kohastumine TV lk 3 ül 1-3, lk 4 ül 5,6 Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA see on teiste valikute koostis C) C Hüljes ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia
kaks pliiatsit, siis loendatakse ära kolm pliiatsit, asetatakse need karpi, lisame ühe, mitu saime, lisame veel ühe, loendame ja saame vastuseks 5 pliiatsit. Teine raskusaste on see, kui esimest hulka ei loendata, vaid jäetakse meelde ning loendatakse juurde vaid liidetav hulk, pliiatsid ikka karbis. Edaspidi jäetakse karp mängust välja, kolmele loendatakse juurde kohe 2 ja saadakse vastus. Äraloendamisel toimub kõik vastupidiselt juurdeloendamisele. Võetakse 5 eset, nt kastanimuna. Eemaldatakse kahene hulk, loendatakse, palju järele jäi. Äraloendamine on intellektipuudega lapsele raskem, sest selleks peab olema hea oskus lugeda arvuderida kahanevas järjekorras. Arvuderea lugemisega on selline asi, et see peab pidevalt töös olema nii üht kui ka teist pidi. Siis jääb see ka lastele meelde. 34 37. Liitmine ja lahutamine 10 piires. Esimeses klassis õpitakse numbreid 10 piires
annaabi.ee 
