Veistel, väíkemäletsejalistel – vatsapuhitus. koer/kass vähemalt 6 tundi enne operatsiooni (6 - 12) hobune 24 tundi enne operatsiooni veis 12 (võimalusel 24) tundi enne operatsiooni kassipojad/kutsikad kuni 4 kuu vanuseni ei pea nälgima: hüpoglükeemia oht vars/vasikas ei pea nälgima: hüpoglükeemia oht närilised: ei pea nälgima Joomine juua ei anta 2 tundi enne operatsiooni Noorloomadel/kutsikatel/kassipoegadel/närilistel mõõta glükoositaset. Eriti kui operatsioonile on eelnenud isutusega seotud terviseprobleem. Oluline kääbus koeratõugudel. Vajadusel tuleb korrigeerida hüpoglükeemiat. 1 B. Looma ettevalmistamine erakorraliseks operatsiooniks või juhul kui loomal esineb mingi tausthaigus või seisund mis halvendab looma üldanesteesia taluvust (nt. neerupuudulikus, südame- või
järel paljastuvad veritsevad haavandid. · Paranenud kassid jäävad pikaks ajaks persistentselt infitseerituks ja eritavad viirust orofarüngeaalselt aastaid, isegi kogu elu · Transmissioon: Aerogeenselt Otsesel kontaktil - haige loom Kaudsel kontaktil · sülg · nina- ja silmanõre · rooja · uriin · Kalitsiviirusnakkust esineb väga sageli kassipoegadel ja kassikasvandustes. · Haigestumist soosib loomade liigtihe paigutus, ke hv sööt, stress jne. Virion võib olla nii kerakujuline kui ka moodustada filamente LINNUGRIPP Põhjustaja: Orthomyxoviridae Influentsa-A
uriini ja süljega. Haigusele on vastuvõtlikud kõik kaslased ja pesukarud. Nakatumine toimub oronasaalselt, viiruse esmane replikatsioon toimub farünksi lümfoidkoes, kust viirus levib vireemiaga teistesse organitesse ja kudedesse. Täiskasvanud kassidel paljuneb viirus luuüdi, lümfisõlmede, tüümuse ja põrna lümfoid- ning müeloid prekursorrakkudes ja soolekrüpti epiteelirakkudes. Inkubatsiooniperiood vältab 2—10 päeva. Kassipoegadel kulgeb haigus ägedalt (nad on eriti ohus, sest puuduvad antikehad). Tiinetel kassidel levib viirus transplatsentaarselt, viirus paljuneb loote rakkudes sh suuraju, väikeaju, reetina ja silma närvirakkudes. Vastsündinud kassipoegadel ilmnevad närvinähud. Esimesel elunädalal nakatunud kassipoegadel, kellel areneb väikeaju intensiivselt, paljuneb viirus ajukoes ja põhjustades närvirakkude hävimise, põhjustades närvinähte. Üle 3 kuu ei ela.
dehüdratatsioon 10-12%. Sellisel patsiendil tuleb vedeliku manustada esmalt veeni. Subkutaanselt, intraperitoniaalselt ja suukaudselt manustatuna vedelik tugevalt dehüdreerunud patsiendil ei imendu. Vere voluumen on vähenenud, veri koondub kehatüvedesse elutähtsatesse elunditesse, perifeersed veresooned jäävad tühjadeks, siia manustatud vedelik ei imendu. - Kutsikatel, kassipoegadel ja väikestel koertel saab lahuseid manustada ka luuõõnde. Manustamiskohad: sääreluu köprus, sääreluu mediaalne proksimaalne osa sääreluuköprusest 1- 2cm kaugusel, reieluu pöörlate vaheline auk. Säilitusvajadus: 40-65 ml/kg täiskasvanutel, 130 ml/kg noorloomadel 24 tunni jooksul. 20 kg koer vajab 1,3l vett ööpäevas, 450kg hobune vajab 29l vett ööpäevas Vedelikuvajaduse arvutamine:
Jaguarundi elab 10 kuni 20 aastaseks. Võrreldes teiste Lõuna-Ameerika kaslastega on jaguarundil pikem keha ja küllaltki lühikesed jäsemed. Jaguarundi karva värvuseid on kaks: hallikas-must ja punakas-pruun. Erinevalt teistest samas piirkonnas elavatest kaslastest on jaguarundi keha ilma laigude ja triipudeta. Troopilistes vihmametsades elavad isendid on tavaliselt tumedama karvkattega kui isendid, kelle elupaigaks on kuivemad ja lagedamad alad. Kassipoegadel on mõningatel juhtudel sündides laigud, mis suuremaks kasvades ära kaovad. Jaguarundi pikkus jääb vahemikku 50-77 cm. Jaguarundi elupaigaks on troopilised vihmametsad, rohumaad, heitlehelised metsad, põõsastikud. 5 Tihti elavad nad veekogude läheduses. Harva on isendeid nähtud ka avatud maastikel, kuid ka siis hoiduvad nad põõsaste või tihedama taimestikku varju. Nende elupaigad kaitsevad neid koerte ja inimeste eest
annaabi.ee 
