Kuuekümnendate vaim Aastatel 1956- 1965 toimus ühiskonnas järkjärguline vabanemine, mida tähistatakse sõnaga sulaaeg. See oli aeg, kui esteetiline tsensuur taandus ja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes üha leebem. Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega
paljud kauplused, linnad, vallad ja firmad. Lisaks tegeletakse köögiviljataimede müügiga, lillepostamentidega, Ampeltaimede ja puukooliga, kus on nii lehtpuid ja põõsaid kui ka okaspuid. Kanepi Aiand asub Põlvamaal Kanepi vallas. Eesti Metsataim AS alustas 15. märtsil 2002. aastal ühendades Marana puukooli töötajate aastakümnete pikkuse kogemuse metsataimede suurtootmisel ja Soome ettevõttes Forelia Oy elujõulisust tõestanud metsataimede ,,kassettides" kasvatamise tehnoloogia. Selle tulemusena saavad nad klientidele pakkuda meie metsadesse ja ka põldude metsastamiseks sobivaid potitaimi: kuuski, mände, kaski ja leppi. Neid on lihtne istutada, edu kasvamaminekul tagab juuri ümbritsev toitaineid sisaldav turbapall ja istutusperiood pikeneb kogu suvele. Eesti Metsataim AS pakub ka tavalisi - paljasjuurelisi metsataimi, väikeses sortimendis ilupuid ja põõsaid, metsaseemneid ja mitmeid nendega seonduvaid teenuseid. 2004
Kasutatakse ka avamaal tilkkastmissüsteeme. Kasutatakse seemnest külvi ja kasvatatakse istikud ette. Otsekülv tehakse avamaale mai lõpul- juuni algul, siis kui mulla pindmine kiht on soojenenud 10…12ºC-ni. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele, külv kaetakse kattelooriga. Hektarile kulub 30000-60000 seemet, taimed tärkavad 6-7 päevaga. Istikud kasvatatakse avamaa tarbeks ette 5-6 cm läbimõõduga kassettides. Kasvusubstraadina kasutatakse istikute ettekasvatamisel neutraliseeritud ja väetistega segatud turvast. Kasvukoha temperatuur peaks päevasel ajal olema 20…25º C , öösel 17…18º C. Esimese pärislehe ilmumisel alustatakse taimede pealtväetamisega. Pealtväetisena kasutatakse vees kergesti lahustuvaid mineraalväetisi 0,1-0,2 % lahusena(vt. pakendi pealt). Optimaalseks taimede kasvuajaks loetakse 12-16 päeva, selleks ajaks on arenenud 1-2 pärislehte. Suuremad
külge mitte rohkem kui kaks tütartaime, kuna need kurnavad taime ja taime vastupanu talve üle elada on väiksem. 13 5. Paljundamine Levinud on paljasjuursed-, kasseti-, frigo- ja meristeemtaimed. Paljasjuursed taimed saadakse otse emaistandikust või pikeerpeenrast. Need lähevad hästi kasvama soodsa ilmastikuga istutusajal Kassetitaimed saadakse väikeste juurenäsakestega tütartaimede juurutamisel kassettides. Neid taimi on lihtne istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul ja need lähevad hästi kasvama. Puuduseks on see, et kui taimed jäävad liiga pikaks ajaks kassettidesse, siis juured kõverduvad ja hiljem tekib kasvuseisak, mis võib mõjutada mõningal määral ka edaspidist saagikust. Frigotaimed on eemaldatud lehekodarikuga taimed, mis on lühemat või pikemat aega hoitud külmhoidlas -2 °C juures. Neid kasutatakse maasikasaagi ajastamiseks
Kirjandus - Kassetipõlvkond, 1960 a alguseks saadi sõjajärgseid traditsioone jätkata, 1970 - Tammsaare ekraliseeriti või maitea mis sõna see oli. Olümpiamängud - purjeregatt, hakati ehitama kultuuriobjekte, projekteeriti Eesti Rahva Raamatukogu. Kassetipõlvkond - nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn luulekassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi
Hautamiseks on ohutu kasutada puhast põhjavett, mida soojendatakse ja õhustatakse. Õhustamisega kindlustatakse hautamisvee võimalikult suur hapnikusisaldus ja hoitakse ära hautamisvee üleküllastumine lämmastikuga. Hautamisvett võib taaskasutada 90 % ulatuses. Hautamisel tarvitatav vee läbivool on 1-5 l/min. Korduvkasutussüsteemi oleks hea paigutada UV lamp ja/või akvaariumifilter vähendamaks bakteriaal- ja seenhaigusi. Hautamismenetluste iseloomustus Hautamine kassettides Bassein Tegevus Aeg Suguvähi tiigid (100 m2), Hoidmine, paaritamine Augustnovember 150 isast ja 450 emast Hautamisbassein, kus on Hautamine Juunijuuli kassetis 120250 emast Poegade bassein (1030 Poegade kasvatamine Juuliseptember m2), 100 poega/m2 Jõgi, järv, tiik Edasikasvatus september Eraldihautamine
sarjas "Noored autorid" nn kassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Esimene kassett (Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Linda Ruud, Enn Vetemaa) ilmus 1962, teine (Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman) 1963, kolmas (Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel) 1965, neljas (Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal) 1966, viies (Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney) 1968. Kassetid koostas Oskar Kruus. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava
annaabi.ee 
