Kohtuvõim võimude lahususe printsiibil. Lähtutakse kohtute seadusest, mille kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja kes on sõltumatu ja kooskõlas seadusega ja põhiseadusega. Eesti kohtusüsteem kolme astmeline. Maakohtud- tsiviil ja kriminaalasju, halduskohtud- esimese astmena haldusasju. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud tallinna ja tartu appelatsioonikohtud. Nad arutavad ja tsiviil, kriminaal ja haldusasju apelatsioonikohtu. Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus
· Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud Riigikogus · EV Põhiseadus · Riigikogu seadused · Presidendi seadlused · Valitsuse määrused · Linna/vallavalitsuse määrused, korraldused, otsused Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonikohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonikohtuks ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks. Peamised õigussüsteemid: · mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. · angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus · sariaadiseadus Peamised õigusharud: · eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) · avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt)
Kohtuvõim võimude lahususe printsiibil. Lähtutakse kohtute seadusest, mille kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja kes on sõltumatu ja kooskõlas seadusega ja põhiseadusega. Eesti kohtusüsteem kolme astmeline. Maakohtud- tsiviil ja kriminaalasju, halduskohtud- esimese astmena haldusasju. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud tallinna ja tartu appelatsioonikohtud. Nad arutavad ja tsiviil, kriminaal ja haldusasju apelatsioonikohtu. Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus
moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. Esimeses astmes vaadatakse kaebus läbi ainuisikuliselt Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks. Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium. Kolmanda astme ehk kassatsioonikohtuks on Riigikohtu halduskohtukolleegium. HALDUSKOHTU PÄDEVUSSE KUULUVAD: kõik halduse üksikaktid alates Vabariigi Presidendist ja Vabariigi Valitsusest ning lõpetatdes konkreetse ametnikuga, kellel on üksikakti andmise õigus. Halduskohus kontrollib ka kõigi iseseisvate õigussubjektide, halduse kandjate üksikakte. Seega on praktiliselt kõik haldusaktid hõlmatud kohtuliku kontrolliga:
halduskohtunikud. Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks (juhul, kui ringkonnakohtus ei moodustata halduskolleegiumi, võidakse tsiviilkohtukolleegiumile panna halduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste läbivaatamine). Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium. Kolmanda astme ehk kassatsioonikohtuks on Riigikohtu halduskohtukolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad kõik halduse üksikaktid alates Vabariigi Presidendist ja Vabariigi Valitsusest ning lõpetatdes konkreetse ametnikuga, kellel on üksikakti andmise õigus. Halduskohus kontrollib ka kõigi iseseisvate õigussubjektide, halduse kandjate üksikakte. Seega on praktiliselt kõik haldusaktid hõlmatud kohtuliku kontrolliga: õigustloovad kuuluvad Riigikohtu, üksikaktid halduskohtu pädevusse.
halduskohtunikud. Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks (juhul, kui ringkonnakohtus ei moodustata halduskolleegiumi, võidakse tsiviilkohtukolleegiumile panna halduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste läbivaatamine). Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium. Kolmanda astme ehk kassatsioonikohtuks on Riigikohtu halduskohtukolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad kõik halduse üksikaktid alates Vabariigi Presidendist ja Vabariigi Valitsusest ning lõpetatdes konkreetse ametnikuga, kellel on üksikakti andmise õigus. Halduskohus kontrollib ka kõigi iseseisvate õigussubjektide, halduse kandjate üksikakte. Seega on praktiliselt kõik haldusaktid hõlmatud kohtuliku kontrolliga: õigustloovad kuuluvad Riigikohtu, üksikaktid halduskohtu pädevusse.
annaabi.ee 
