Selle peatüki eesmärk on tutvustada finantsaruannete mõisteid ning anda teile juhtnööre, mis võivad aidata finantsasjade arutamisel ja hindamisel. Finantsaruanded annavad ülevaate teie ettevõtte hetkeseisust. Kasumiaruandes on esimeses reas alati ära toodud sissetulekud ja viimases reas puhaskasum. Bilansitabelis on alati aktivad (esimeses osas), passivad (teises osas) ja omakapital (viimases osas). Kassakäibearuanne toob alati ära esialgse kassaseisu (esimeses reas), rahaallikad (teine osa), raha kasutamise (kolmas osa) ja lõplikku kassaseisu (viimases reas). Kui teie ettevõttel on palju tehinguid klientide ja tarnijatega, on tark tegu koostada iga kuu kohta kõik kolm finantsaruannet. See võimaldab igakuise informatsiooni esitamist kõrvutiasetsevates veergudes. Selline esitusviis lihtsustab teie äritegevuse analüüsimist. 15
maksevahendite reservid. Likviidsusreservidena saab kasutada maksevahendite jääke ja varasid, mida saab kiiresti muuta maksevahenditeks, näiteks väärtpaberid. Likviidsusreserviks võib lugeda panga nõusolekut krediidiandmiseks vajaduse korral. 37) Lühiajaline finantseerimine. Lühiajaline finantseerimine tähendab praktikas mõnda päeva. Ettevõte peab võrdlema sisse- ja väljamakseid, jälgima kassaseisu, hindama kapitalivajadust ja likviidsusreserve. Lühiajaliste finantsprobleemide lahendamiseks koostatakse finantsprognoos ja lühiajaline finantsplaan, mis tuleneb prognoosist. 38) Struktuurne likviidsus kuldne finantseerimisreegel (kuldne bilansireegel) ja vertikaalne finantseerimisreegel. Kuldne finantseerimisreegel võõrkapital võib ainult nii kaua olla seotud ettevõttevahenditega, kui kaua on ettevõttes kasutatavad selle kapitaliga muretsetud varad
Käibekapitali juhtimise juures ongi üheks oluliseks küsimuseks, milline on optimaalne sularaha kogus, mida ettevõte vajab oma igapäevase tegevuse käigus hoidmiseks. Otsused, mis on seotud rahakontojuhtimisega on seoses raha konversiooniperioodiga, kuna maksed ja laekumised ei toimu sünkroonselt. Osa laekumistest ja maksetest toimuvad ebakorrapäraselt, teised on pideva iseloomuga. Krediidimüügi korral võtab raha laekumine aega. Rahakontot juhtides lisaks optimaalse kassaseisu leidmisele pöörama tähelepanu nii varude kui ka debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse juhtimisele. Rakenduslikumaks aspektiks rahakonto juhtimisel on rahaeelarve koostamine. Kui sissetulekud ei kata algarvu siis on vajalik saada välist lisafinantseeringut (nt arvelduskrediit, lühiajaline laen, pikaajaline laen, täiendav omakapital vms) 43. Debitoorse võlgnevuse juhtimise põhiprintsiibid Debitoorse võlgnevuse juhtimine algab krediidipoliitikast. Korraliku kontrollsüsteemi
maksmiseks. Kui raha laekumise ja väljamineku kuupäevad on samad, saame hakkama väikese kassaseisuga. Sularaha säilitamise motiivid: ülekannete tegemiseks, reservvaru ettenägematuks otstarbeks (umb. 0,01%), laekum ja väljamaksed peab ajaliselt kokku viima. Aktivatest umb. 0,5 % on sularahalises vormis; 1 20% KRVP-des; 6 7% mood. riigikassa võlatähed (90 päeva kuni 1 aasta); kommertspaber on kuni 270 päevane. Risk seisneb selles, et kui me viime kassaseisu liiga väikeseks, tekib oht, et me ei saa maksta tarnijatele. Väärtpaberitesse paigutatud raha eest teenime suuremat tulu kui arveldusarvel. Riski-tulu kompromiss: ettevõttel peab olema küllaldaselt raha, et sooritada ülekandeid vastavalt maksekorraldustele. Miller-Orri sularaha juhtimise mudel Stohhastilise (s.t. ettearvamatu) kontroll-limiidi mudeli arendasid välja Merton Miller ja Daniel Orr, mille järgi oletatakse, et rahanõudlus on juhuslik
Likviidsusreservidena kasutatavate vahendite likviidsusvalmiduse aste on erinev, nii võib laos oleva valmistoodangu likviidsusvalmidus(-aste) olla väiksem väärtpaberite omast. 3.Lühiajaline finantseerimine 51 Lühiajaline finantseerimine tähendab praktikas mõnda päeva. Ettevõte peab võrdlema sisse- ja väljamakseid, jälgima kassaseisu, hindama kapitalivajadust ja likviidsusreserve. Lühiajaliste finantsprobleemide lahendamiseks koostatakse finantsprognoos ja lühiajaline finantsplaan, mis tuleneb prognoosist. Finantsprognoos on järgmine: Maksevahendite algseis + eeldatavad sissetulekud = vahesumma - eeldatavad väljaminekud Rahaline kate on või ei ole Järgneb rahaline tasakaalustamine ehk finantsplaani koostamine.
annaabi.ee 
