mõõdeti seejärel reaktsiooniproduktide sisaldust spektrofotomeetril. Katses oli ensüümina kasutusel alkalaas. Teoreetiline osa Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Nad osalevad näiteks toiduvalkude seedimises ja vere hüübimise kaskaadis. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini (piima põhivalk) hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trokloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide
produkte) ja mõõdeti seejärel reaktsiooniproduktide sisaldust spektrofotomeetril. Katses oli ensüümina kasutusel alkalaas. Teoreetiline osa Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Nad osalevad näiteks toiduvalkude seedimises ja vere hüübimise kaskaadis. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini (piima põhivalk) hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trokloroäädikhappega (TKÄ)
seda suudetud teha siiani. Võimalikke teooriaid on olnud läbi ajaloo mitmeid, ent sõelale pole neist ükski jäänud kui "see ainus ja õige". Arvatavasti on keravälgu temperatuur kõrge ja see tekitab sisisevat heli ning teravat lõhna keravälgu läheduses. Need omadused on tekitanud mitmeid teooriaid selle kohta, miks ja kuidas keravälk tekib, kuigi midagi kindlat ei osata arvata. Sellegipoolest on selles teooriate kaskaadis kaks tõenäolisemat. Esimene neist põhineb elektri väljavoolu füüsikal. See teooria pakub välja, et maapinda tabanud välgulöök liigub aeglaselt läbi maapinnas olevate konduktiivkanalite. Selle tagajärjel tekib õhus kõrgepinge väli 4, millest välja voogavast elektrist moodustubki keravälk Teise, puht keemilise, teooria kohaselt ilmenb keravälk pärast seda kui pikne on löönud sisse mingile pinnale, mis koosneb räni dioksiidist ja süsinikust (suhtega 1:2). Välgu ekstreemne
läbi, vajab ATP energiat; 1 samm hõlmab ubikvitiin-adenülaadi intermediaadi tootmist ja teine samm viib ubikvitiini E1 aktiivtsentri tsüsteiini jääki, vabastades AMP, tekib tioester side C-terminaalse ubikvitiini karboksüülrühma ja E1 tsüsteiini sulfhüdrüülrühma vahel). Ubikvitiini viimine E1-st ubikvitiini konjugeeriva ensüümi E2 aktiivtsentrisse käi trans(tio)esterifikatsiooni reaktsiooni kaudu. Viimane samm ubikvitülatsiooni kaskaadis loob isopeptiidi silla sihtmärkvalgu lüsiini ja C-terminaalse ubikvitiini glütsiini vahel. See vajab sadade E3 ubikvitiin-valk ligaaside aktiivsust. E3 ensüümid suudavad seonduda nii E2-le kui ka substraadile. 5. Mis on homeostaas, diferentseerumine, apoptoos? Homeostaas kui organismi omadus luua sisekeskkonna püsiv tasakaal. Homeostaas saavutatakse koordineerides füsioloogiliste reaktsioonide kompleksi kudede vahel keemiliste või elektriliste signaalide abil
Kui nende kontsentratsioon langeb aga alla kriitilise piiri, indutseeritakse viljakeha arenemine. csg geen kodeerib C-faktorit, milleks on 17 kDa-suurune valk. See valk moduleerib vähemalt 50 rakkude liikumise, agregeerumise ja morfogeneesiga seotud geeni transkriptsiooni. C-signaal on vajalik rakkude agregeerumise lõpuleviimiseks ja sporulatsiooni initsiatsiooniks. Diferentseerumise käigus toimuva signaalse transduktsiooni kaskaadis osalevad treoniin/seriin kinaasid, mis sarnanevad eukarüootidest leitud kinaasidele. 36. Signaaliülekande mehhanismid bakterirakus raku liikumisel kemoatraktandi kontsentratsiooni tõusu suunas. Enamus bakterirakke on liikumisvõimelised, nad liiguvad atraktandi suunas ja eemalduvad ebasoodsatest signaalidest. Liikumist e. taksist stimuleerivad kas teatavad lahustunud ained (kemotaksis),
Kui nende kontsentratsioon langeb aga alla kriitilise piiri, indutseeritakse viljakeha arenemine. csg geen kodeerib C-faktorit, milleks on 17 kDa-suurune valk. See valk moduleerib vähemalt 50 rakkude liikumise, agregeerumise ja morfogeneesiga seotud geeni transkriptsiooni. C-signaal on vajalik rakkude agregeerumise lõpuleviimiseks ja sporulatsiooni initsiatsiooniks. Diferentseerumise käigus toimuva signaalse transduktsiooni kaskaadis osalevad treoniin/seriin kinaasid, mis sarnanevad eukarüootidest leitud kinaasidele. 88 19. Kemotaksis Enamus bakterirakke on liikumisvõimelised, nad liiguvad atraktandi suunas ja eemalduvad ebasoodsatest signaalidest. Liikumist e. taksist stimuleerivad kas teatavad lahustunud ained (kemotaksis), hapnik (aerotaksis), osmootne rõhk (osmotaksis), valgus (fototaksis), temperatuurimuutused (termotaksis), mehhaanilised stiimulid
annaabi.ee 
