Skulptor Roman Espenbergi kavandi alusel rekonstrueeritud kalmistu avati pidulikult 6. augustil 1933. aastal. Nõukogude võimud hävitasid selle 1945. aastal. Ühiskalmistu taastati 15. septembril 1991. aastal. 5 3.2 Kirikud · Jaani kirik Aastatel 1466-1472 maakividest ja tellistest ehitatud kolmelööviline kodakirik valmis kõigepealt frantsisklaste kloostri tarbeks. Võlve pole kirikus kunagi olnud, sest need oleksid kasinusest ja lihtsusest lugu pidavate munkadele olnud liigne priiskamine. Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Vana kiriku kooriosa vundamendi säilmeid võib näha Jaani kiriku altariruumi all. Frantsisklaste klooster püsis Viljandis sadakond aastat. Klooster hävis Liivi sõjas. Poola-Rootsi vaheliste sõdade järel asusid poolakad küll kirikut korrastama, kuid ei jõudnud tööga eriti kaugele
lõbustama lauljad, tantsijad või eunuhhist kojanarr. Sündmust peeti pigem pidulikuks talituseks kui raskeks katsumuseks. Kogu haarem säras igat värvi tuledes, selle asukad askeldasid ringi, valmistudes nädal aega kestvaks sünnipäevapeoks. Eunuhhid Ajaloost on teada mitut eri tüüpi eunuhhe: on sünnipäraseid eunuhhe, on neid, keda on kastreerinud teised mehed, ja neid, kes on vabatahtlikult valinud kastreerimise, et säilitada kõlbeline puhtus. Juutide-kristlane arusaam kasinusest ja naistest kui suurimast takistusest selleni jõudmisel õhutas samuti kastreerimisele. Katoliku kirik kastreeris poisikesi veel renessansi ajalgi, et need saaksid Sixtuse kabelis tiiskanti laulda. Et saavutada uuesti pattulangemise-eelset seisundit, kastreerisid õige paljud ennast ise, tehes sageli endast sandid, sest kasutasid selleks lauanuge, teravaid kive ning isegi klaasitükke. Muslimitest orjakaupmehed õhutasid mõningaid suguharupealikuid Aafrikas oma inimesi
kalvinistlikest seisukohtadest. Ta hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimese õndsakssaamisele. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et inimese õndsakssaamine sünnib mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks ainult usu läbi. Praktilises tegevuses asus Luther indulgentside müügi vastu. Kalvinismi järgi võib Jumal oma valikust märku anda, kui inimene on edukas siis tema eesmärgid on õiged ja vastupidi… . Hülgavad arusaama kasinusest ja kaubandusest kui patust. Suhtumine sakramentidesse. Luther väitis oma teoses “Kiriku Paabeli vangipõlvest”, et usulise tõe ainsaks allikaks on pühakiri ehk Piibel. Katoliku kiriku seitsmest sakramendist tunnistas Luther vaid kahte Piiblis põhjendatut: ristimist ja armulauda. Ta leidsin, et pole õige, et kirik lubab armulauaveini vaid vaimulikele. Paavstlus reformatsiooni vallandumise ajal. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16
Karl Suur andis välja vastava seadused, mis kohustasid kloostritel ka koole üleval pidama. Seal õpetati noviitsidele kui ka ilmikutele ladina keelt, lugemist ja kirjutamist. Hilisemalt ilmikute ja vaimulike koolid lahutati. Kloostrikoolid hakkasid alla käima 12. sajandi alguses. P. Columbanuse reegel oli lühem, kui Benedictuse kloostrireegel, koosnedes vaid kümnest peatükist. Esimesed kuus neist räägivad kuulekusest, vaikimisest, toidust, vaesusest, alandlikkusest ja kasinusest. Paastumine on rangem kui Benedictuse kloostrireeglis. Seitsmes peatükk räägib kooriregulatsioonidest ja kümnes patukahetsusregulatsioonidest ( määrab süütegudele karistused jne). Cluny kongregatsioon (kongregatsioon -samasse mungaordusse kuuluvate autonoomsete kloostrite ühendus; vennaskond) - Vajadus ühineda tekkis kloostritel suurel määral kuna kloostritel olid märkimisväärsed varad ja aarded ning kohalikud aadlikud rüüstasid ja üritasid neid mõjutada.
saama, teised aga hukatusse. Kui katoliku kiriku arvates võis inimene oma käitumisega õndsaks saamisele kaasa aidata, siis Luther eitas inimese tahtevabadust kui vastuolu Jumala kõikvõimsusega. Samal seisukohal oli ka Calvin, kuid tema arvates võib Jumal meile oma valikust ka maises elus märku anda. Hiljem on Calvinit vulgariseeritud, otsekui oleks ta väitnud, et majanduslik edu ongi väljavalituse tõendiks. Siiski hülgas ta senise arusaama kasinusest kui kristlikust väärtusest ning äritegevusest kui patust. 1541. aastal asus Calvin juba Genfis oma õpetust praktikasse rakendama. Et kogu koguduse tähelepanu koonduks jutlusele ja palvetele, kõrvaldati kirikutest altarid ja pühapildid. Teenistused toimusid nüüd ilma küünlasära ja orelimänguta. Pühapäeviti ja kirikupühadel keelati mistahes lõbustused. Eelistatuks sai musta värvi riietus, loobuti ka ehete kandmisest. Koguduse valitud
annaabi.ee 
