Kashmir soovib iseseisvaks jääda Pakistani sissetung Kashmir palub Indialt abi Kashmir liidetakse Indiaga India asub sõtta Pakistaniga ÜRO nõudmine sõja lõpetamiseks Poliitiline tegevus Indias 1950-1975 1950 (26. jaanuar) - Indiast saab vabariik, põhiseaduse vastuvõtmine 1951 - esimesed üldvalimised võidab Nehru 1964 - Nehru sureb 1966 - Peaministriks saab Indira Gandhi 1974 - Esimene tuumakatsetus 1975 - Sündimuse vähendamine Sõjategevus Kashmiris 1963 - Meeleavaldused Kashmiris, sõjaväega maha surumine 1965 - Paksitan toetab meeleavaldusi, äärmuslasi 1971 - Kodusõda Kashmiris 1972 - Kontrolljoon Pakistani / India / Hiina vahel India - Pakistani sõda Ida-Pakistanis toimusid vastupanuliikumised, suruti maha sõjajõuga 10 miljonit sõjapõgenikku India näeb lahenduseks Ida-Pakistani iseseisvumist India Pakt NSVL-ga India valmistab armee sõjaks Pakistani õhurünnakud
naispeaministri tema oma ihukaitsjad 31. oktoobril 1984. Konfliktid India ja Pakistani vahel Esimene konflikt India ja Pakistani vahel Vastavalt India sõltumatuse aktile jäi vürstiriikide staatuse küsimus vastava riigi valitseja otsustada. Enamus India vürste langetas otsuse kiiresti ja India kasuks, osa ka Pakistani kasuks. Esines aga ka tõrkeid, eelkõige seal, kus valitsev eliit ja rahvamasside enamus olid erinevat usku. Kõige teravamaks kujunes olukord Kashmiris, mille hinduistist valitseja maharadža Hari Singh kõhkles mitu kuud, soovides selles strateegiliselt ülitähtsas regioonis välja kuulutada omaette monarhiat. Tema utoopilisele plaanile tegi sunnitud lõpu 3 Pakistani hõimude sissetung oktoobris 1947, mis viis ta otsusele ühineda Indiaga, kuigi valdav osa Kashmiri elanikest olid moslemid. Maharadža taotles nn. seisaku kokkuleppe sõlmimist India ja Pakistani valitsustega,
troopiline(detsembrist märtsini puhub kuiv kirdemussoon),suvel ekvatoriaalne õhk(Juunist novembrini niiske edelamussoon).Vihma sajab põhiliselt suvemussooni ajal.Keskmine aastane sademetehulk on 1000-15000,tuulepealseil nõlvul 3000-6000,Induse-Gangese madaliku loodeosas(Thari kõrbes) ja Dekkani sisealal 60-400 mm.Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15,lõunaosas aga 27 kraadi C.Kõrgeim on temperatuur enne vihmaperioodi algust.India loodeosas(Kashmiris) valitseb lähistroopiline mäestikukliima,Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliimas. Veestik Indias on palju siseveekogusid,mis hõlbustavad niisutusmaaviljelust.Suuremad jõed on Ganges,Brahmaputra,Indus,Narmada,Godavari,Krishna ja Mahanadi.Himaalajast algavad vihmast,lume-ja jääsulamisveest tõituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini
2 Esimene sõjaline konflikt India ja Pakistani vahel Vastavalt India sõltumatuse aktile (1947) jäi vürstiriikide staatuse küsimus vastava riigi valitseja otsustada. Enamus India vürste (Indian Princes) langetas otsuse kiiresti ja India kasuks, osa ka Pakistani kasuks. Esines aga ka tõrkeid, eelkõige seal, kus valitsev eliit ja rahvamasside enamus olid erinevat usku. Kõige teravamaks kujunes olukord Kashmiris, mille hinduistist valitseja maharadza Hari Singh kõhkles mitu kuud, soovides (India diplomaadi J. N. Dixiti arvates suurushulluse sunnil) selles strateegiliselt ülitähtsas regioonis välja kuulutada omaette monarhiat. See oli utoopiline plaan. Tema kõhklustele tegi sunnitud lõpu Pakistani hõimude sissetung oktoobris 1947, mis viis ta otsusele ühineda Indiaga, kuigi valdav osa Kashmiri elanikest olid muslimid.
üle maailma. 1919.aastal külastas Maria Londonit, kus ta sai kuningliku vastuvõtu osaliseks Savoy hotellis. Veidi enne Maria surma aastal 1952 loodi Inglismaal Katoliiklik Montessori Gild, mille eesmärgiks sai Maria Montessori maailmavaate ja elutöö levitamine. Olulise osa Maria elutöös moodustab tema tegevus Idas. 1939.aastal alustas ta Indias Madrases õpetajate kursusi ning viie aasta jooksul järgnesid uued kursused Kashmiris ja teistes India keskustes. 1944.a.juhendas Maria õpetajate kursusi Tseilonis. 1946.a avas ta õpetajate kursused Londonis ja 1946.a.taasavati Itaalias Opera Montessori. Samaaegselt viidi läbi mitmeid kongresse erinevates linnades, mida ei tohi ajada segamini rahvusvaheliste õpetajate kursustega, mida Maria aastatel 1919-1938 juhatas. 1949.aastal kutsuti Maria Montessori esinema UNESCO-sse. Samal aastal autasustati Prantsusmaal tedaAuleegioni ordeniga
kasvab. Tadzhikkidel on uskumus, mille kohaselt hakkab müristama siis, kui jumalus Mama (Vanaema) raputab oma aluspükse, millest pudenevad maapinnale täid ning neist tärkavad seened. Türgi rahvastel esineb uskumus, et seened tekivad vana kasuka maharaputamisest. Kashmiiris tuntakse teatud söödavat seent nimega hedur, henda, mida arvatakse tärkavat pärast müristamist. Teatavaid seeni ei minda Kashmiris enne müristamist korjamagi. Tiibetis tuntakse seent ner sha (kollane liha), mis kasvavat pärast müristamist. Seente seos taevasfääridega näib võrdleva mütoloogia andmetel olevat konkurentsitu ning seostuvat sakraalsete nähtustega. Mitmed teadlasedki, kes on uurinud seente kultuurilisi dimensioone, on lasknud end nimetatud tendentsist kaasa kiskuda ja oma teoste pealkirjades kasutanud väljendeid nagu "püha seen" või "jumalate liha".
annaabi.ee 
