Indo Eurooplased Elasid indiast Euroopani. Algkodu on Ida Euroopa stepid ja Kashastan. Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised:
Itaalia- Rooma Hiina- Peking Kasahstan- Astana Jaapan- Tokyo Kreeka- Ateena Lõuna- Korea- Soul Küpros- Nikosia Mongoolia- Ulaanbataar Põhja- Korea- P'yongyang Birma- Yangon Brunei- Bandar Seri Begawan Filipiinid- Manila Ida- Timor- Dili Indoneesia- Jakarta Kambodza- Phnom Penh Laos- Viangchan Malaisia- Kuala Lumpur Singapur- Singapur Tai- Bangkok Vietnam- Hanoi Afganistan- Kabul Kashastan- Astana Kõrgõzstan- Biskek Tadzikistan- Dusanbe Türkmenistan- Asgabat Usbekistan- Toshkent Aserbaidzaan- Bakuu Bahrein- Al- Manamah Egiptus- Kairo Israel- Tel Aviv Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Jordaania- Amman Kuveit- Al- Kuwayt Liibanon- Beirut Omaan- Masqat Liibüa- Tripoli Sudaan- Hartum Bangladesh- Dhaka Bhutan- Thimphu India- New Delhi Maldiivid- Male Nepal- Katmandu Pakistan- Islamabad Sri Lanka- Colombo
India 3,3 Argetiina 2,8 0 Venemaa Kanada USA Kashastan 2,7 Sudaan 2,5 Maailma suuremad riigid 1997.aastal Eesti rahv 1 800 000 Aasta Rahvaarv
Pikimad jõed: · Jangtse- 5980 km · Huang He- 4845 km · Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: · Shanghai- 7 860 000 inimest · Peking- 7 000 000 inimest · Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 1. 2 Asend Hiina asub Euraasia mandril Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga : Mongoolia, Venemaa, Kashastan, Kõrõzstan, Tadzikistan, Afghanistaan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Myanmar, Laos, Vietnam ja Põhja-Korea. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Hiina on maailma rahvarohkeim riik. Selles riigis elab viiendik maa inimkonnast. Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et Kaart - http://www.lonelyplanet.com/maps/asia/china/map_of_china.jpg 1. 3 Kliima
istanduse põllukultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. (Eesti, Inglismaa, Poola) 3.2.2. Mandriline- kultuuride valikut piirab külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud. Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad, varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. (Põhja-Ameerika keskosa, Kashastan) 3.2.3 Kaug-Ida mussoonvaldkond- põllukultuurid kannatavad põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal rakendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed. (Jaapan, Ida-Venemaa) 3.3. Soe parasvööde- vegetatsiooniperiood 6 kuud või enam. See võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi, näiteks hiliseid teraviljasorte (riis, mais, päevalilled, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad) 3.3.1
Riik alates partnerorganisatsioon/koduleht Soome 2007 Laatukeskus Excellence Finland, algataja Eesti 2010 Eesti Kvaliteedi Ühing Rootsi 2011 Swedish Institute for Quality Läti 2012 Latvijas Kvalitates biebrida Tšehhi 2013 Czech Society for Quality Ungari 2013 European Organization for Quality Hungarian National Committee Iisrael 2014 Israel Society for Quality Kashastan 2014 Kazak Organisation for Quality & Innovation Management Baskimaa (Hispaania) 2015 Euskalit Leedu 2015 Lithuanian Association for Quality Management and Innovations Konkursil osalemise tingimused on riigiti erinevad, samuti ka osalustasud, ent kõigis riikides kasutatakse sama osalemisvormi. Täpsema info leiab rahvuslike partner- organisatsioonide kodulehekülgedel. Lisaks riiklikele partnerorganisatsioonidele on
kogukonnas hilisemates faasides, vaid ka varasemad või samaaegsed sündmused mujal saavad mõjutada sügavalt üleminekut. Singapur on võibolla sisenenud II faasi 1960ndatel ja seda võib ka teha Tuneesia 1970ndatel, kui Inglismaa jõudis samasse punkti millalgi 1820-1830. Suurbritannial ja Rootsil on see aega võtnud peaaegu 2 sajandit, et täita enda tervise-ja rändeüleminekuid, kuid Jaapanil seevastu vähem kui 80 aastat. Hong Kong, Puerto Rico, Ameerika Samoa, Kuveit, Liibüa, Kashastan ja Venetsueela võtab neil veel vähem aega, kui neil see üldse õnnestubki. Kokkuvõtlikult võib öelda, et oleme lisanud terviseüleminekule teise protsessi- rändeülemineku, mis on oluline moderniseerimise nähtuse mõistmiseks. Mõlemad üleminekud on pöördumatud, piiratud tõeliste katastroofidega, ei maailm tervikuna ega ükski regioon eraldi ei saa kunagi tagasi minna oma põlisele, moderniseerimiseelsele seisukorrale. Lisaks nad see väga ajaliselt täpne. Üleminek on
annaabi.ee 
