· Lepp Lepp kasvab enamasti metsaservas või oja ääres. Peamine õitseperiood on veebruar ja märts, kusjuures õietolm vabaneb juba ca 10ºC õhutemperatuuri juures. Bioloogilise suguluse tõttu esineb sageli ristuv allergia kasega. · Sarapuu Sarapuu õitseperiood on varakevadel - märtsis ja aprillis, sooja talvega aastal juba veebruaris. Tihti esineb ristuv allergia teiste varajaste õitsejatega. Võimalik on samaaegne allergia sarapuupähklite vastu. · Kask Erinevate kaseliikide õietolm on väga agressiivne ja laialt levinud allergeen. Põhiline õitsemisaeg on aprillist juunini, mil õietolmu kontsentratsioon õhus on kõige kõrgem. Kuna kase õietolmu allergeenne ehitus sarnaneb mitmete puu- ja juurviljade allergeenidega, siis võivad kase õietolmu allergia all kannatavad inimesed olla allergilised ka õuna, kiivi, tomati, porgandi jt puu- ja juurviljade vastu. · Heintaimed ja teraviljad Kõige levinumad õietolmuallergeenid
Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-, suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B
tavad, seondudes nii populaarteadusliku kui lastekirjandusega. "Sina- sõprus tammega. Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks" (1984) vaatleb ühe puuliigi aastast eluringi ja temaga seotud looma- ja linnuliikide tegemisi, õpetades samas noorele lugejale loodusvaatluste läbiviimist. Samuti ühele puuliigile keskendub koostöös metsateadlase Harald Rebasega valminud "Kase aasta" (1996), milles teadusliku mater- jali osatähtsus kaseliikide määramisjuhendite, kase sümbiontide ja kah- jurite kirjelduste jms tõttu on märgatavalt suurem. Mõnevõrra kuulub sellesse ritta ka zooloogi ja keskkonnaajakirjaniku Peeter Ernitsa raamat "Mõned mu naabrid" (2003), milles kirjeldatakse 262 Kadri Tüür, Timo Maran "portreelugudena" lähiümbruse loomaliike. Aimata on seosed eri tege- laste vahel ning neist üksikute kirjelduste taustale moodustuv looduse
Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-,suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B.pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B.
eluaastani. Kõrguskasv hakkab kiirust koguma mõned aastad peale idanemist ja on hoogne vanuses 10....25 aastat ning peaaegu lakkab pärast 60. eluaastat Kased on tähtsad puidutööstuse toorainena: valmistatakse mööblit, parketti, laminaati, vineeri, suuski, tarbeesemeid, tööriistade varsi ja käepidemeid, tehakse käsitööd, samuti paberit. Nõtketest kaseokstest valmistatakse talvel luudasid ja suvel saunavihtu ja kasehalud on väga head küttepuud. Paljude kaseliikide mahl on suhkrurikas ja seda kasutatakse joogiks või ravivahendina rahvameditsiinis. Haljastuses kasutatakse meeleldi kaseliike ja -sorte. Eestis kasvab looduslikult 4 liiki. Liikide koguarv perekonnas 50 kuni 60, (mõnede autorite arvates kuni 100) kasvades Euraasia 21 ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Eluiga küündib üksikutel liikidel harukordadel paarisaja aastani,
asustasid. Kased on tähtsad puidutööstuse toorainena: puit on hajulisooneline, valkjas, tihe, kõva ja raske (tihedus vahemikus 0,6....0,9 gr/cm³), valmistatakse mööblit, parketti, laminaati, vineeri, suuski, tarbeesemeid, tööriistade varsi ja käepidemeid, tehakse käsitööd, samuti paberit. Nõtketest kaseokstest valmistatakse talvel luudasid ja suvel saunavihtu ja kasehalud on väga head küttepuud. Paljude kaseliikide mahl on suhkrurikas ja seda kasutatakse joogiks või ravivahendina rahvameditsiinis. Haljastuses kasutatakse meeleldi kaseliike ja -sorte. Eestis kasvab looduslikult 4 liiki. Liikide koguarv perekonnas 50 kuni 60, (mõnede autorite arvates kuni 100) kasvades Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Eluiga küündib üksikutel liikidel harukordadel paarisaja aastani, jäädes meie aru- ja sookasel siiski tavaliselt vahemikku 80....120 aastat. Arukask (Betula pendula Roth). Pendulus rippuv
annaabi.ee 
