Meremeeste külad olid uuenduslikuma eluviisiga ja linnalikud.Eesti saari iseloomustavad mitmed kalurikülad, tuuleveskid. Tänapäeval on Eestis 24 suuremat sadamat ning sadu väikesadamaid.Tegutsevaid majakaid on Eestis 41. 3) Meri arhitektuuris: Patarei merekindlus Esialgselt rajatud merekindlusesks vene tsaar Nikolai II käsul 1840. aastal Ehitatud sadama kaitseks. Esialgu kasutatid seda kasarmuna – 1919. aastast aga vanglana 4) Olümpia purjeregatt Tallinnas 1980 Tallinnas toimus Moskva Olümpiamängude raames 1980 aastal purjeregatt. Purjeregati mõjutusel valmisid siin mitmed uued ehitised: nt Tallinna Teletorn, Olümpia purjespordikeskus, Olümpia hotell, linnahall, Pirita tee. 5) Eesti kui mereriik – Kunst Olles oma geograafilise asendi tõttu avatud merele ja kaubandusele, on Eestit kaua iseloomustanud kultuuride paljusus
Inglil ja Kuradil oli närv mustaks läinud selle jama peale ning nad otsustasid Headuse ja Kurjuse pagendada maa pealt taevasse ja maa sügavustesse. Need kaks silda aga, kuhu Ingel ja Kurat maandusid, ongi need siin Toomemäel asuvad Ingli-ja Kuradisild. Riigikohus Hoones asub Eesti Vabariigi kõrgeim kohtuinstants - Eesti Riigikohus, mis tegutses juba aastail 1920-1935 Tartus. Hoone ehitust alustati 1763. a. kasarmuna, 1808 valmis neile varemetele ülikooli haigla ning 1995. aastast asub hoones Eesti Riigikohus. Hoone on vaadeldav vaid väljast. Skyttele pühendatud mälestusmärk Johan Skytte monument on Tartu Ülikooli rajajale Johan Skyttele pühendatud monument, Pitsatikujulise monumendi autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Monumendi avas 2007 Rootsi kuninganna Silvia. K.J. Petersoni ausammas Selle autorid on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa. Monument avati 1983. aastal.
Erinevalt isast ei jätnud Friedrich II Preisimaa hiigelarmeed kasutamata, vallandades juba esimesel valitsusaastal sõja Austriaga ja annekteerides Sileesia. Seitsmeaastase sõja alguseks oli Preisi armees püssi all juba sada viiskümmend tuhat meest. Et preislased kandsid uhkusega sõjaväemundrit, „kuninga helesinist kuube”, jättes uue mundri saamisel vana pereliikmetele kasutamiseks, tundus Preisi riik välismaalastele hiiglasliku kasarmuna. Madalmaade võitlus Hispaania ülemvõimu vastu. Habsburgide kulukad sõjad nõusid maksukoorma suurendamist, mis põrkus mõistagi seisuste vastupanule, mis tuli murda. Hispaania-vastaseid hoiakuid süvendas Madalmaade kaupmeestele kehtestatud keeld kaubelda Hispaania kolooniatega. Madalmaade pankureid tabas valusalt Hispaania 1557. aasta riigipankrott. Ka Hispaania ja Inglismaa vastasseis oli vastuolus Madalmaade kaubandushuvidega.
Veelgi heitlikum saatus oli Tartul. Kord ta oli garnisonilinn, siis jälle mitte. Kõik see, mis oli siin varem olnud, oli hävitatud. 1763. aastal võetakse vastu otsus, et Tartu tuleb uuesti muuta tugevaks garnisonilinnaks. Tsiviilelanikke ei peetud üldse silmas. 1763. alustatakse, 1767. aastal aga tööd taas lõpetatakse, leitakse, et see on liiga kallis. Püssirohukelder rajatakse sel ajal. Riigikohtu maja ehitatakse praegusest veidi madalamana, mõeldud kasarmuna. Kivikantse ei ehitatud, kõik muldbastionid. 1767 kuulutatakse Tartu taas lahtiseks linnaks ja seotus sõjaväega lõppeb. Narva kustutatakse kindluste nimekirjast alles 19. sajandil. Narvas ehitati edasi pooleli olnud bastione. Seoses asehalduskorra algusega tekib ka Võru linn. 1783 tuleb Katariina II korraldus eraldad üks osa Tartu maakonnast, tehakse täiesti uus maakond. Maakonna keskuse staatus antakse Võru eramõisale. Linna sünni päevaks loetakse 21.08.1784, millal
Erinevalt isast ei jätnud Friedrich II Preisimaa hiigelarmeed kasutamata, vallandades juba esimesel valitsusaastal sõja Austriaga, annekteerides Sileesia ( Rahvusvahelised suhted). Seitsmeaastase sõja alguseks oli Preisi armees püssi all juba 150 tuhat meest. Et preislased kandsid uhkusega sõjaväemundrit, ,,kuninga helesinist kuube", jättes uue mundri saamisel vana pereliikmetele kasutamiseks, tundus välismaalastele Preisi riik hiiglasliku kasarmuna. Friedrich II jätkas isa alustatud merkantilistlik majanduspoliitikat. Sisseveetava kohvi asemel propageeris kuningas õlle joomist. Rahvaarvu suurendamiseks kuivendati ja koloniseeriti Oderi äärsed soised alad, kuhu rajati üle tuhande uue küla. Preisimaale kuulunud Ida-Friisimaal rajati haritava maa juurdesaamiseks Hollandi eeskujul poldreid. Talupoegade ümberasustamist teistelt Saksa aladelt soodustas ka riigis valitsev usuline tolerantsus. Näljahädadest ülesaamiseks hoogustas
annaabi.ee 
