2. Millised Käsitöö alad olid arenenud? Eesti naiste vaibad olid vaga kuulsad. Suhteliselt tihti vahetati vaipu relvade vastu, vaibad olid enamasti tehtud villast. Sammuti oli arenenud ka ehete valmistamine (Hõbeehted). Nüüd suudeti ka teha palju ilusamaid ja paremaid tarbe tööriistasid ja relvi. Enamasti tegeles sepp nede tegemisega. 3. Milliste kaupadega toimus peamine kaubavahetus: a) Ida naabrid Müüdi vilja ja selle eest saadi karusnahkasid vaha ja palju muud. See kaup viidi edasi Põhja ja Lääne-Euroopa turule. Väga tõenäoline on, et enamus kaubast viidi tagasi Venemaale, kuid sinna müüdi see suure kasumiga b) Lääne naabrid Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaupa peamiselt vahetati mingi muu eseme või asja vastu. Eesisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvasid. Peenemaid riidesorte ja muud luksuskaupa. Kõik tuli peamiselt läänest. 4
luksuskaup, siis kindlasti pole need omavahel võrreldavadki tooted ja/või teenused mõne keenialase jaoks võib luksusteenuseks olla isegi elekter. Luksuskauba maksustamine on käinud paljude riikide mõtetest kui mitte tegudest läbi. Lukskauba maksumäär kehtestati USAs 1991. aastal, kuid kehtis ainult kuni '93 aasta augustini. Autode puhul jäeti antud maksumäär kehtima kuni 2002 aastani. Alguses maksustati materiaalseid varasid nagu kellasid, kalleid karusnahkasid, paate (veesõidukid, jahid jne), eralennukeid, kalleid autosid jne. Sealse luksuse maksustamise eesmärk oli suurendada täiendavaid tulusid, et vähendada föderaaleelarve puudujääke, kuid sihiks seatud rahalised sissetulekud riigi rahakassasse ei jõudnud, mistõttu see maks kõrvaldatigi. Antud maks mõjutas väga negatiivselt luksustarvete müüjaid ja tekitas suure pettumuse USA valitsuses, lootes tulu saamisele
Kaubandus · 11.sajandist lülituti üha enam rahvusvahelisse kaubandusse · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. · Eestlastest kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis ja ka Läänemere kaubanduskeskuseks kujunenud Visbys. · Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega kaup vahetati kauba vastu sisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi ja ka luksuskaubu vastu anti karusnahkasid ja vaha. · Tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks idanaabritele võidi müüa vilja selle eest saadud karusnahad, vaha jms kaubad viidi edasi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Võimalik, et osa sealt saadud kaupa müüdi kadusega tagasi Venemaale. · Hõbe oli üldtunnustatud vahetusväärtus, on leitud kaale, mis viitavad sellele, et kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi Talud ja külad
Kuulsaimad karavellid olid Nina ja Pinta, millega seilas Kolumbus. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde 18. saj koloniaalkaubandus Põhja-Atlandil 18. saj algul toimus Põhja-Atlandil aktiivne kaubandus emamaade ja kolooniate vahel. Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, Lõuna-Ameerikast veeti välja suhkrut, puuvilju, Põhja-Ameerikast tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland. Kiiresti arenesid sadamalinnad. 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Tööstusrevolutsioon ja • transpordi areng Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks:
Kuulsaimad karavellid olid Nina ja Pinta, millega seilas Kolumbus. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde 18. saj koloniaalkaubandus Põhja-Atlandil 18. saj algul toimus Põhja-Atlandil aktiivne kaubandus emamaade ja kolooniate vahel. Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, Lõuna-Ameerikast veeti välja suhkrut, puuvilju, Põhja-Ameerikast tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland. Kiiresti arenesid sadamalinnad. 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Tööstusrevolutsioon ja • transpordi areng Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks:
Sinna peale lasti loomad, kelle sõnnik oli hea väetis. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Vanemat rauaaega nimetati teise nimega ka rooma rauaajaks, sest Rooma impeerium avaldas mõju kogu Euroopale. See periood oli Eesti aladel tõusuperiood. Ikka tegeleti karjakasvatuse ja põlluharimisega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Eestis arenes ka jõudsalt käsitöö. Kaubandushuvid suundusid Rooma suunas. Roomlased tahtsid siitkandist merevaiku ja karusnahkasid. Need olid hinnas. Tekkisid uued matmiskombed. Nüüd tehti ristkülikukujulisi tarandkalmeid. Seal põletati inimesi ja keskmiselt oli ühes kalmes10-20 inimest. Eestlasi mainitakse esimest korda aastalt 98 pKr. Tacticuse poolt "aestide" nime all. PT 6. Eestlaste muinasusund Vägi muinasusu põhimõiste ja põhielement oli vägi. Arvati et inimesed omavad erilist väge või jõudu. Väge oli ka erilistes kohtades, objektides ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai
annaabi.ee 
