järgi, nad võivad olla isegi kõrgemad kui kolm meetrit. Mürgiseid karuputki kasvab Eestis teadaolevalt teede ääres, näiteks Tartu ja Viljandi maantee ääres on neid palju; Keila kandis; Rapla maakonnas; Kaareperes; Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmaputk. Mürgine putk põhjustab inimesel vaevusi peamiselt temaga otsesel kokkupuutel. Mõnele allergilisele inimesele võivad mürgised putked aga juba distantsilt halvasti mõjuda
Olulisim on vältida otsest kokkupuudet taimega. Tõrjet teostades tuleb kanda spetsiaalset kaitserõivastust ja -vahendeid, kuna toksiinid tungivad ka läbi tavalise kanga. Kui mahl on sattunud nahale, tuleb see kiiresti vee ja seebiga maha pesta, kaitsta kahjustatud nahka päikesekiirguse eest ning pöörduda arsti poole edasiseks raviks. [redigeeri] Mõju loomadele Rohusööjatel üldjuhul mürgistusi ei esine, kuid näiteks koertele ei ole kokkupuude Sosnovski karuputkega ohutu PÄRITOLU Algselt kasvas ta vaid Kaukaasia jõgede ääres ja metsalagenditel. 1950. aastatel võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ja teda kasvatati laialdaselt Karjalast Sahhalini oblastini. 1960. aastal näidati Karjalas komandeeringus olnud Eesti botaanikutele seda head silotaime ja mõne aja pärast said Tartu botaanikud postiga kingituseks ka paki seemneid. Seemned külvati maha katseaeda.
139. Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 141. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele
138. Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 139. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 140. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele
Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 141. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele
annaabi.ee 
