haruldasem imetaja. Naaritsa arvukus Eestis on peaaegu olematu. http://www.trekking-tours.ro/images/wildlife_tours/mustela_lutreola_2.jpg Milline on olnud karuputkede mõju Eesti taimestikule? · Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk, toodi Eestisse põllumajanduslikel ja mesinduslikel kaalutlustel pärast II Maailmasõda. · Karuputked on kiire kasvuga ning suudavad juba varakevadel saavutada kodumaiste liikide ees tuntava edumaa. Nende suured lehed varjutavad maapinna ning võtavad sellega teistelt taimedelt kasvamisvõimaluse. · Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda
Karuputk Karuputk on eestlaste hulgas laialt levinud vana taimenimi. See on tulnud ilmselt taime karvasusest: karvane nagu karu või karu keel. Eestis kasvab looduslikult vaid üks liik, siberi karuputk, kuid tänaseks on ilutaimedena sisse toodud või tulnukana ise tulnud ka mitmeid teisi liike. Mõned võõramaiste karuputkede lehed on üle meetri pikad, ja taime varre kõrgus võib küündida kolme meetrini. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib õitsema hakkamiseks kuluda kolm kuni neli aastat, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, millest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat. Levik, kasuvkoht Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses,
Kõige mürgisem on juur, mida sageli aetakse segamini mädarõika või pastinaagiga. Taimemahlal on tuimestav toime. Täpilisel surmaputkel on väga huvitav ajalugu. Antiik-Kreekas kasutati surmaputke kurjategijate surmamiseks. Kuni 20. Sajandini kasutati täpilist surmaputke valuvaigistajana, kuid edasipidi loobuti seda kasutamast meditsiinis, sest taim on siiski väga ohtlik. Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) Sosnovski karuputk on sarikaliste sugukonda ja karuputkede perekonda kuuluv mürgine taim, mis on Eestisse sattunud inimtegevuse tagajärjel. 1950. aastal võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ning nii toodi seemned ka Eestisse katsetamiseks. Hiidpukted on karuputke võõrliigid, mis on inimesele ohtlikud. Taim suudab ise paljuneda looduslikes tingimustes ning on väga levinud üle Eesti. Eriti armastab taim kasvada asulate läheduses, jäätmaadel ja ka jõgede äärsetel luhtadel. Sosnovski karuputke on väga keeruline tõrjuda
Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 141. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele. Ohustavad kodumaist taimkatet, hävib niidule omane kooslus ja
Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 139. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 140. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele. Ohustavad kodumaist taimkatet, hävib niidule omane kooslus ja
Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 141. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele
võõrliigist loodusesse püsivalt elama. Võõrliikide kiiresti hävitada või vähemalt nende levikut andmebaasi järgi on Eesti looduses naturaliseerunud tugevalt piirata. Seda korraldab keskkonnaamet. üle 900 võõrliigi. Invasiivsete karuputkede ja kähriku kohta on koostatud ohjamiskava, mis näeb ette nende liikide levikut ja arvukust piirata ja võimalusel nad Invasiivsed võõrliigid meie loodusest hävitada
annaabi.ee 
