Anna Haava nimeline Pala Kool. Vombat Projektitöö Koostaja: Jarrmo Varuson Juhendaja: Tiina Karu 07.05.2009 Sisukord: 1) Välisehitus 2) Sugulus 3) Eluviis ja Paljunemine 4) Toitumine 5) Vombat ja Inimene 6) Huvitavat 7) Kasutatud kirjandus Välisehitus Vombat on karupoja sarnane kukkurloom kes võib kaevata omale 30m urge. Neil on pruuni värvi karvkate ja kõrvad väiksed ja asetsevad nagu kassil või koeral. Vombatite jäesemed on peaaegu nagu inimestel, oleks nagu viis sõrme kui kolm neist on kokku kasvanud. Jäsemetel on pikad küüned millega kaevata tänu millele saab vombat järgida talle omast eluviisi. Inimesed näevad sageli vombatit kui kahjurlooma, kuna tema aktiivsed kaevetööd kipuvad lõhkuma küülikutele seatud aedasid
Ühel päeval ei jõudnud loomad seda enam kannatada. Nii otsustasid mets- ja koduloomad alustada mässu. Pirts aeti vardasse ja põletati ära. Ka teisi halbu inimesi, kes olid loomadele haiget teinud, ootas karistus. Inimesed mõistsid, et mässul peab lõpp tulema ja pöördusid Endli poole, et see need aitas. Endel läks ja rääkis loomadega ja need tegid temas loomakaitse ministri, et ta kaitseks loomi inimeste eest. ,,Jaunart Jauram" · Poisid Priit ja Juku said endale karupoja, kellele nad panid nimeks Januart Jauram. Koos asuti mitmesuguseid koerustükke tegema, saadki ja nahutada nende eest. Kui Januart Jauram suuremaks kasvas ja ta singi ära varastas ning Triinu seda kätte tahtis saada, kasutas karu toorest jõudu. Sellepeale anti karu aga vene mehele, kes ta puuri pani. Jaunart Jauram võttis aga ka naise ja õpetab pojakestele, et voorus on kõige tähtsam. Ja poisid pidid ära kooli minema. ,,Jaunart Jaurami jõngermannid"
See oli suureks probleemiks, sellepärast, et nüüd võidakse süüdistada Erlendit Eline mõrvas. Plaan oli järgmine: Erlend sõidab koos shildi mehega lõunasse ning nad lavastavad seal juhtunu uuesti ja matavad Eline väärikalt maha. Plaan kulges suurepäraselt. Erlendi kasuks rääkis asjaolu, et Erlendil oli Eline põhjustatud haav veel alles. Kätte jõudis paastuaeg ning Jørundi talus oldi kindel, et Ulvhildil palju elupäevi enam alles ei ole. Ühel päeval oli Lauris metsast toonud karupoja, kuid kaua teda pidada ei saanud, sest aasta oli saagipoolest vaene ning tervet karu ei jõudnud ülal pidada. Ühel päeval läks Kristiina välja ja jalutas kiriku poole. Temast möödusid Sira Eirik ja veel mõned talumehed, kes teda mornilt vaatasid. Kristiina tundis, et palju aega on möödas sellest, kui iga inimene tema sõber veel oli. Ta jõudis kirikusse ning nägi altari ees isa põlvitavat. Ta läks tema juurde ja nad hakkasid rääkima
eelispaljunemises. Lõhestav valik toimub juhul, kui liigi levila jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks Lõhestav valik toimub vastupidiselt stabiliseerivale valikule. q Leidke igale näitele sobiv valikuvorm. Ravimresistentsete bakterite teke. Väiksemat kasvu kitse hukkumine lumerikkal talvel. Karva mittevahetavate jäneste teke lumevaesel alal. Tumedamat värvi liblikate teke tööstuspiirkonnas. Kahe uue putukaliigi teke lähteliigist. Enneaegse karupoja hukkumine. Ø Kohastumine § Kohastumusteks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, paljunemises, käitumises jt eluavaldustes. § Kohastumine on kohastumuste teke. Kohastumused kujunevad välja loodusliku valiku tagajärjel. Kohastumuste tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused. Nendest kujunevad populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused.
Rebase jäljenööri kohtab talvel rohkem metsaservades, heinamaadel ja põldudel, kus reinuvader maiustab hiirtega või püüab jänesele ligi hiilida. Ta jalajälg on enamasti väiksem ja ovaalsem kui koeral. Karu on Lahemaa suurkiskjaist vahest kõige tavalisem. Ta liigub nii metsamassiivides kui asulate ümber märtsist novembrini, mõnikord talvelgi. Vanaloomade üle 12 cm laiad käpajäljed on kergesti äratuntavad. Alla-aastase karupoja käpajälg on 5-6 cm, üle-aastasel 8-9 cm, noorel suguküpsel üle 10 cm, soliidsematel vanahärradel aga 17 cm ja rohkem. Karu ründab lisaks metsloomadele vahel ka koduloomi ja rüüstab mesipuid. Metsa jääb karudest maha lõhutud kände ja sipelgapesi. Ta saagiks võib langeda täiskasvanud põder, vasikast rääkimata. Raipelehk levib soojaga kaugele, tõmmates ligi teisigi lihatoidulisi. Kuna isastel on komme teise karu poegi murda ronivad karujuntsud puulatva peitu.
pöörleb, kõrvetab kõik sees, häbi olla teiste ees. Eedu võtab sigari, seisab julgelt, sigar ees, tõmbab selle lõpuni -- tahab olla kange mees. Häda hiilib hiljukesi. Peagi sõbrad kolmekesi istuvad nüüd jälle koos suures õnnetusehoos. Suits ei poisikestel' sobi, see -- kui kassil küünal ees. Viska nurka piibutobi, siis vast oled kange mees! Karu-Oti saapapuhastajaks (Ainetel) Oli saapapuhastaja väike Oti -- karupoja. Kure ainsa saapa ta nühkis puhtaks vaevata. Kuke uhked säärikud olid peagi määritud, tõmbas üle harjaga, ilusasti läikima. Juba elevandiga rohkem vaeva nägi ta. Ja kui merekrabi tuli, Otil veelgi raskem oli. Viimaks ligi komberdas sajajalgne mardikas. Oti viskas harjad käest laskis jalga kõigest väest. Jüri Kont ja Villem Vant (Ainetel) Jüri Kont ja Villem Vant rasket käru veavad. Tee on räbal, ilm on sant --
annaabi.ee 
