Oskas kiirest kirjeldada ja uurida võõraid keeli. Ameerika lingvistkas oli keskseks terminiks distributsioon, mis on keele elemendid sõnumis kuidagi jaotatud. 3 tüüpi distriputsioonid: 1. identne 2. kontrastne 3. komplementaarne/ täiendav A. Harris - lõpetas Bloomfieldi metoodika. · Praha lingvistiline ring 1920-nendad Prahas, keskseteks tegelasteks vene immigrandid Nikolai Trubetskoi, Roman Jakobson, V. Mathesius, K. Bühler, S. Kartsevkij. Nikolai Trubetskoi - tähtsaim teoreetik. Lähtub Saussure'ist: keele ja kõne eristamisest ning sellest, et keel on semiootiline süsteem. Täitis Saussure'i lüngad: häälikud ei ole märgid; nad eristavad tähendusi ja on keele osad, aga ei tähenda midagi. 20 saj alguses olid akustilised ja füsioloogilised häälikud. T väidab, et keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme hääliku ära. Selle kõige nimi on diagnostiline kontekst
H väitis, et keeles on tähistaja ja tähistatava vahelised suhted palju loogilisemad kui kõnes. Keeleteoorias on kõige olulisemad siiski Praha lingistid. Kõige suurema panuse on pannud aga glossemaatika. Veidi peale Kopenhaageni oma asutati Saksamaale ka glossemaatika ring. 24.Praha lingvistiline ring 1920-nendad Prahas, keskseteks tegelasteks vene immigrandid Nikolai Trubetskoi, Roman Jakobson, V. Mathesius, K. Bühler, S. Kartsevkij. Nikolai Trubetskoi - tähtsaim teoreetik. Lähtub Saussure'ist: keele ja kõne eristamisest ning sellest, et keel on semiootiline süsteem. Täitis Saussure'i lüngad: häälikud ei ole märgid; nad eristavad tähendusi ja on keele osad, aga ei tähenda midagi. 20 saj alguses olid akustilised ja füsioloogilised häälikud. T väidab, et keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme hääliku ära. Selle kõige nimi on diagnostiline kontekst
- vürst Nikolai Trubetskoi - Roman Jakobson (vaatles keelt alati kui praktilist suhtlemist) lisaks tegutsesid veel: - V. Mathesius (juhtiv tehhi keeleteadlane, jõudis oma artiklis "Keelenähtuste potentsiaalsusest" osati samadele ideedele kui Saussure, aga toetudes füüsikale mitte matemaatikale; eristas keeles kahte tüüpi energiat: potentsiaalset (seotud keelega) ja aktuaalset (seotud kõnega), kusjuures viimane tuleneb esimesest) - K. Bühler (üks psühholingvistika rajajatest) - S. Kartsevkij (väitis, et suhe tähistaja ja tähistatava vahel ei ole sümmeetriline, kuna tähistaja on tunduvalt lihtsam.) Nikolai Trubetskoi Tähtsaim teoreetik (huvitav, et ise rääkida ei armastanud, kirjutamisega oli ka kurvasti: ta oli düsleksik), 1939 ilmus postuumselt tema teos "Fonoloogia alused", mida loetakse tähtsaimaks kulturoloogilissemiootiliseks raamatuks 20. sajandil. Lähtub Saussure'ist: keele ja kõne eristamisest ning sellest, et keel on semiootiline süsteem
- vürst Nikolai Trubetskoi - Roman Jakobson (vaatles keelt alati kui praktilist suhtlemist) lisaks tegutsesid veel: - V. Mathesius (juhtiv tehhi keeleteadlane, jõudis oma artiklis "Keelenähtuste potentsiaalsusest" osati samadele ideedele kui Saussure, aga toetudes füüsikale mitte matemaatikale; eristas keeles kahte tüüpi energiat: potentsiaalset (seotud keelega) ja aktuaalset (seotud kõnega), kusjuures viimane tuleneb esimesest) - K. Bühler (üks psühholingvistika rajajatest) - S. Kartsevkij (väitis, et suhe tähistaja ja tähistatava vahel ei ole sümmeetriline, kuna tähistaja on tunduvalt lihtsam.) Nikolai Trubetskoi Tähtsaim teoreetik (huvitav, et ise rääkida ei armastanud, kirjutamisega oli ka kurvasti: ta oli düsleksik), 1939 ilmus postuumselt tema teos "Fonoloogia alused", mida loetakse tähtsaimaks kulturoloogilissemiootiliseks raamatuks 20. sajandil. Lähtub Saussure'ist: keele ja kõne eristamisest ning sellest, et keel on semiootiline süsteem
kolm opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon (nt must ja valge, alati binaarne) - privatiivne e. eitav opositsioon (nt. must ja mittemust, alati binaarne, kõige universaalsem) - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus (nt. must, hall, ... , valge; lühike, pikem, pikk; tegemist on sama tunnusega, erineb intensiivsus) - K. Bühler (üks psühholingvistika rajajatest) - S. Kartsevkij (väitis, et suhe tähistaja ja tähistatava vahel ei ole sümmeetriline, kuna tähistaja on tunduvalt lihtsam.) Fonoloogia keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega ehk teadus häälikutest. Kui foneetika uurib häälikuid eeskätt akustilisest ja füsioloogilisest vaatepunktist, siis fonoloogias on olulisem häälikusüsteemi toimimine kõne ja keele sisu seisukohast. Foneemide roll on tähenduste eristamine. 1) signifikatiivne e tähenduslik
annaabi.ee 
