Piima klimbisupp 150 g 45 portsjonit Supp : Bors 250 g 50 portsjonit Pearoog : Hautatudkapsas , keedukartuli ja kurgi salat 100/70/60 g 80 portsjonit Guljass ,ahjukartul ja väsrkekapsa salat 70/60/70 g 60 portsjonit Magustoit : Juustukook vaarikamoosiga 60 g 30 portsjonit Jäätis puuviljadega 60/20 g 25 portsjonit Reede : Eelroog : Küüslaugu räimed 50 g 30 portsjonit Kartli porgandi püreesupp 150 g 40 portsjonit Supp : Kögiviljasupp 300 g 40 portsjonit Pearoog : Snitsel , kartulipudru ja porgandiananassi salat 125/70/60 g 60 portsjonit Ahjuforell , pruuni riisi , koorekaste ja peediküüslaugu salat 100/60/30/50 g 40 portsjonit Magustoit : Mustikakissell kohupiimaga 60/80 g 30 portsjonit Sokolaadipuding kirsimoosiga 50/20 g 30 portsjonit Pakutavad joogid : Piim , kama , morss , jäävesi , sidrunivesi
Trebizondi Impeerium saadi taas mõjusfääri. 1386-1403 elas Gruusia kuningriik üle kaheksa Türgi-Mongoolia invasiooni. Välja arvatud Abhaasia ja Svanetia (Gruusia provints), siis invasioonid hävitasid Gruusia majanduse, poulatsiooni ja linna keskused. 15. sajandil rüüstasid Gruusiat läänest Ottomani Impeerium (Türgi) ja idast Pärslased. Gruusia muutus nende kahe konfliktse dominaatori mänguväljakuks. Gruusia lagunes sel ajal kaheks kuningriigiks (Kartli ja Imereti) ja üheks provintsiks (Samtskhe). Gruusia jagati nende sõdade tulemustena enamvähem pooleks jättes ühe poole Türgi ja teise Pärsia mõjuvõimu alla (viimane tappis 10 tuhandeid grusiine ja piinas surnuks ka tolleaegse kuninganna ema). 17. sajandiks oli Gruusia langenud pidevatest rüüsteretkedest tulenevalt sügavasse vaesusesse. 18. sajandil nägi Kartli kuningriik võimalust taastumiseks Vakhtang VI juhtimisel, kes rajas uued seadused ja üritas parandada majandust
Ants kasutas terve raamatu vältel Jürka kindlat usku ning lihtsameelsust kurjasti ära. Ta rikastus Jürka töö ja vaeva arvelt ning ei tundnud selle pärast mingit süüd. Algul Ants kartis veidike Jürkat, kuid hiljem ei hoolinud ta sellestki, et teine ennast Vanapaganaks peab. Võimu- ja rahaahnus oli Antsul tugev. Ta oskas Jürkale jätta endast mulje kui ta parim sõber, kuid seljataga haudus uusi plaane. Omakasupüüdlik, ahne, kaheplageline, valelik, abivalmis, üleolev, kartli, veenev, manipuleeriv. Eesmärk: rikastuda 11. Jürka "Kasvult ehk pisut üle keskmise, kuid rinnust ennem tünn kui mees. Käsivarred hoiduvad kehast nagu kangelt eemale. Nägu lai ja lopergune, otsaesine madal ja lame, peaaegu nõos, pea suur ja ümarik, juus punakas ning kräsus, kõrvade äärest ühenduses samasuguse habemega, mis ulatub alla kaelale ja vististi ka rinnale. Üldse on raske öelda, kus sellisel mehel habe võib lõppeda. Jalasääredki ehk täis tokerjat karva
1822. aastal keelustas Aleksander Venemaal vabamüürlaste liikumise. Aleksandri juhtimisel sõdis Venemaa Pärsiaga (18041813). Aleksandri elu kõrgajaks oli võitlus Napoleoniga, keda ta ühtaegu vihkas ja imetles. Viini kongress 1815, kus võitjariigid jaotasid ümber Euroopa riigipiirid, osales Aleksander isiklikult. Pärast Napoleoni sõdade lõppu karmistas Aleksander I Venemaa Keisririigis elanikonna kontrolli. Aleksander I valitsemisajal ühendati Venemaaga Kartli-Kahhethi kuningriik (1801), Rootsilt saadi 1809 Soome suurvürstiriik, Osmanite impeeriumilt 1812 Bessaraabia ja Pärsialt 1813 Aserbaidzaan. Moodustati Varssavi hertsogiriik. Aastal 1862 otsustasid ärksad Viljandimaa mehed jäädvustada tänuks pärisorjuse kaotamise eest keiser Aleksander I mälestuse, selleks sai Aleksandri kool. Nikolai I (1825-1855) Elas aastatel 1796-1855. Nikolai kohta on öeldud, et ta valitses Venemaad kui hiiglaslikku
hoolimata ketikoera haukumisest. Esimestele koputustele ei vastanud keegi. Hurtsikus valitses samasugune hauavaikus nagu aiamajaski, kuid kuna see oli tema viimane lootus, koputas ta kangekaelselt uuesti. Varsti arvas ta kuulvat kerget kartlikku kahinat -- seal sees värises keegi hirmust, et teda võidakse kuulda. Siis jättis d'Artagnan koputamise ja hakkas paluma. Tema hääl oli murelik ja täis lubadusi, hirmunud ning meelitav; tema häälekõla pidi rahustama ka kõige kartli-kumat inimest. Lõpuks avati või õigemini praotati vana mädanenud aknaluuki, suleti aga see jälle, niipea kui ühes nurgas põlev vilets lamp jõudis valgustada d'Artag-nani õlarihma, mõõgapidet ja püstolipärasid. Kuid hoolimata liigutuse kiirusest jõudis d'Artagnan vilksamisi ühe vanamehe pead silmata. «Taeva pärast, kuulake mind!» ütles d'Artagnan. «Ma ootasin kedagi, kes ei tule, ja olen mure kätte suremas. Kas siin ümbruses ei ole mingit õnnetust juhtunud? Rääkige!»
annaabi.ee 
