poolt verifitseeritava tähendusega lausete hulk, mis kirjeldavad käitumuslikke või kehalisi protsesse. Carl Hempeli järgi on selline psühholoogiliste väidete tõlkimine käitumise kohta käivateks väideteks üks osa laiemast reduktsionistlikust projektist, mille eesmärk on teaduse keelekasutuse reglementerimine. (Hempel 1949) Teine mõjukas filosoofilise biheiviorismi formuleering lähtub Gilbert Ryle'ilt. Tema kartesiaanliku dualismi kriitika põhineb seisukohal, et mentaalseid predikaate (mental predicates) kasutatakse tihti omistamaks inimestele kalduvust teatud viisil käituda. Ryle'i järgi on sellistel omistamistel tingimuslike, seadusele sarnanevate lausete kuju, selliste lausete ülesanne ei ole aga käitumisega põhjuslikult seotud sisemiste, füüsiliste või mittefüüsiliste seisundite esinemisest raporteerimine. Taolised laused lubavad järeldada
- 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Kindlus, kindlus, tunded, rõõm, rahu. Jeesuse Kristuse Jumal." - Hiljem: "On mitte ainult võimatu, vaid ka kasutu tunda Jumalat ilma Kristuseta." - Kuulsaim teos on "Pensees" Mõtted. - See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale. - Pascal kannab kartesiaanliku abstraktsiooni üle üksikeksistentsile: - "Me ei tunneta tõde mitte ainult mõistuse läbi, vaid ka südamega, viimase printsiipide alusel tunnetame me esmaseid printsiipe." - "Südamel on põhjendusi, millest mõistusel pole aimugi." (Pr. Keeles sõnamäng: raison on nii mõistus kui põhjus) - Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. - Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige
ühismeeles. Küsimused Gilbert Ryle’i teksti “Descartes’i müüt” kohta (Tähtaeg 16.10.14) 1. Esitage üks enda välja mõeldud näide kategooriavea kohta. Kategooria viga on see, kui omistatakse mingile asjale omadus, mida see kindlasti olla ei saa. Film on madala kolesterooliga – madal kolesterool saab olla ainult nende asjade suhtes, mida süüakse sisse. 2. Mis on Ryle’i järgi kartesiaanliku kategooriavea allikaks? Dualism pani vaimunähtused samasse kategooriate süsteemi, millest lähtuvalt mõisteti ka füüsilisi nähtusi. Neid kategooriaid vaimule üle kandes eeldati, et vaimusfääris on olemas põhjused, tagajärjed, seisundid jne. selle tulemusel hakati vaimunähtusi käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. See kategooriaviga tekitas teise vaimu probleemi – ei saa teada, kas minu ümber liikuvates mehhanismides, on kummitus ehk kas ka teistel inimestel on vaim. Ühte
kuna ma ise olen substants; kuid see ei saa veel · Kahtlus olla kujutlus lõputust substantsist, kuna ma ise · Õunakorv meetod: olen lõplik. Selline kujutlus võib lähtuda üksnes tõeliselt lõputus substantsist." · Kahtlus · Jumalatõestus · Kartesiaanliku filosoofia tegelikuks lähtepunktiks · Idee täiuslikkusest on esmane ja põhjapanev. See on kahtlus: Descartes otsib meetodit, milles ei saaks enam kahelda. ei ole saanud sündida iseenesest ega eimillestki ei saa eeldada, et täiuslik tekib vähem täiuslikust, · Teoses: "Meditatsione de prima philosophia"
2. grupp filosoofe, kes eelistavad vaba diskursust. Need on nö. filosoof-poeedid, nt. Heidegger. 3. poliitikud-filosoofid. Ühiskondlikult aktiivsed, seisavad reformatsioonide eesotsas, nt. Dewey. Moodsa F. (eriti analüütilise) ajalugu antikantiaanlikult ja antikartesiaanlikult seisukohalt. F. ei ole progressi. Kolmes osas käsitleb teaduslikkust: 1. põhiteema -- teaduse filosoofia. Tõestatakse, et nn intuitsioonid, mis on kartesiaanliku dualismi aluseks, on ajaloolise päritoluga. 2. pühendatud tunnetusele -- kuidas me saame teadmisi. Tunnetus kui täpsete representatsioonide kogum -- see on ainult üks võimalus ja selle võib asendada pragmaatilise tunnetuse kontseptsiooniga, mis kõrvaldab kreeklastele omase vastanduse mõtiskluse ja tegevuse, maailma representeerimise ja temaga toime tulemise vahel. 3. "Filosoofia" kui idee
annaabi.ee 
