Järsu astanguga piirnev tasand Kujuneb endisest lammist Rannabarrid Uhtematerjali settuimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. on reeglina veepinnast allpool. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannasääred On 2-3m kõrged, kuni sadakonfd meetrid laiad ning alla 1km pikad. Moodustuvad lainete poolt kuhjatud lahtisest rannasettest. Rannavallid Enamasti kaarekujulised On mõnisada meetrit pikad ja 1-2m kõrged Salajõed Tuntuim karstivorm Kaovad maa alla ja ilmuvad taas välja karstiallikana Langatuslehter tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. Luited Tuuletekkeline pinnavorm Luited jagunevad mandri- ja rannaluideteks Luited koosnevad teralistest setetest Sootasandikud Elutekkeline pinnavorm On tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Aitäh vaatamast!
Pindmistes kihtides on soolsus madalam, kuna jää ja sademete vesi mis maasse imbub on mage. Termaalvesi- soe põhjavesi,surve all,sügavamal ja seetõttu on soe, sest magma soojendab seda Arteesiavesi- külm põhjavesi, surve all Karstumine: 1. kurisu ehk neeluauk- koht kus pinnavesi maa alla suubub 2. karstikoopad 3. salajõgi- vesi mis voolab maasisemuses meie seda ei näe 4. langatuslehter- lehtri kujuline karstivorm, mis on tekkinud maa-aluse karstikoopa lae sissevarisemisel. 5. karr- maapinda katab lubjakivi 6. stalagmiit 7. stalaktiit
(Moravsk Kras, 2015) Karsti olemus Nimetus karst tuleb Balkanilt Sloveenia lubjakiviplatoolt, sest seal on karstinähtused laialt levinud. Kui maapõues leidub kergesti lahustuvaid kivimeid - soola, kipsi, marmorit, lubja- või dolokive, mõjutab neid maapinda imbuv vesi. Vee liikumine kivimites võib tekitada muutusi maa sees ja pinnal ning kujundada omapäraseid pinnavorme ja veekogusid. (Karst Eestis, 2007) Kõige lihtsam karstivorm on konarlikuks söövitatud kivimi pealispind, mis kannab nimetust karr. Teise laialt leviva iseloomuliku karstivormi moodustavad avardunud kivimilõhed, mille ristumiskohtades võib tekkida suuremaid tühemeid ehk karstikoopaid, millest tihti hargnevad erinevad käigud. Käikude liitumisel kujunevad keerukad tunnelkoobaste süsteemid, mis on karsti arengu loomulikuks tulemiks. Koobaste liitumisel ja sobiva põhjakalde olemasolul hakkab vesi neis voolama ning moodustuvad salajõed
Esineb nii põuakartlikke kui ka tugevasti liigniiskeid muldi. Omapäraks on põldude suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja lähedusest ja iseloomulikust rähkmoreenist. Suure osa valla pinnast võtavad enda alla madalsood ja rabad. Suurim järv on Nedremaa rabas asuv 0,13 km2 suurune Nedremaa järv, mis käesolevaks ajaks on hakanud kinni kasvama. Järvikuid esineb veel Järve, Ura, Pikavere ja Õepa külade juures ning Koonga lähedal. Tuntuim karstivorm (kuisu) on Ura külas. Suuremad allikad on Hõbeda ja Kõima külade juures. Vanamõisa oja algab Veltsalt ja suubub Kasari jõkke. Valla idapiiril Lavassaare rabas paikneb Lavassaare järv (pindala 200 ha) väljavooluga Audru jõkke. Valla territooriumi keskosas paikneb veelahkmeala Oidremaa Mihkli pae ja kruusakühmude rida vaheldumisi suurte soode ja rabadega. Tehisveekogudest on suuremad Koonga tehisjärv (ca 3 ha), Võhma, Kureselja,
taanduva mere tingimustes. *Kerkiva ranniku puhul tõusevad barrid üle veetaseme ja võivad areneda maasäärteks. Maasääred- rannakuhjevorm, pikad vallis, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Rannavall- rannakuhjevorm, kaarekujulised, koosneb: merepõhjast tormilainega rannale heidetud mineraalkivimitest . Karstivormid *Põhja- ja Lääne-Eesti aluspõhi koosneb pinna- ja põhjavees kergesti lahustavatest lubjakivist ja dolomiidist, see soodustab karstumist. Salajõgi- tuntuim karstivorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena. Võivad uuristada maasisest voolusängi niivõrd tugevasti, et lagi vajub nende kohal sisse, moodustades langatuslehtri. Positiivne karstivorm: ''kivilaud'' Kostivere karstialal. *Eestis u 30 karstikoobast, pikim 54m asub Kata karstialal. Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited *Mandriluited ja rannaluited.
Karsti eelduseks on karstuvate kivimite olemasolu ja piisavalt sademeid (vett). Karstuvad kivimid on kivisool, kips, lubjakivi, dolomiit. Oluline on just Ca ja Mg suhe. Karstid jagatakse sügavuse järgi: Pindmised karstid ja süvakarstid Pinnakatte paksuse järgi: Avatud karstid ja suletud karstid Stalagmiidid (põrandalt üless) ja stalaktiidid (laest alla) tilkekivi. Karstis levinud põhja- eestis Eestis enimlevinud karstivorm on kurisuud mitme meetri laiused lehtrid/lohud mis neelavad pinnavett. Suurim läbimõõt üle 100m ning kuni 7 m sügavust. Teada 11 karstikoobast 24 karstialal. Enamus karstikoopad tekkinud lubjakivisse hea lahustuvus. RADOON On keemiline element, järjekorranumbriga 86. Selle isotoobid on radioaktiivsed. On loodusliku kiirguse allikas. Looduses tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel, mille käigus tekib maapinnas gaasiline radoon. Tartu ja Põhja-eesti radooni ohtlik!
taanduva mere tingimustes. *Kerkiva ranniku puhul tõusevad barrid üle veetaseme ja võivad areneda maasäärteks. Maasääred- rannakuhjevorm, pikad vallis, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Rannavall- rannakuhjevorm, kaarekujulised, koosneb: merepõhjast tormilainega rannale heidetud mineraalkivimitest . Karstivormid *Põhja- ja Lääne-Eesti aluspõhi koosneb pinna- ja põhjavees kergesti lahustavatest lubjakivist ja dolomiidist, see soodustab karstumist. Salajõgi- tuntuim karstivorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena. Võivad uuristada maasisest voolusängi niivõrd tugevasti, et lagi vajub nende kohal sisse, moodustades langatuslehtri. Positiivne karstivorm: ’’kivilaud’’ Kostivere karstialal. *Eestis u 30 karstikoobast, pikim 54m asub Kata karstialal. Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited *Mandriluited ja rannaluited
183. Maastikulise mitmekesisuse vormid. Maastikul võib ühel ajal esineda erisuguseid mitmekesisuse vorme: klassifikatsiooniüksuste mitmekesisus (taimkate, elupaik, ökosüsteem), elemendiline ehk komponendiline mitmekesisus (künka lagi, nõlv, mõhn, oos, rannavall, luide, terrassid, paljanduv paas või klibu, klint, liivakivipaljand, liivik, rändrahn, kivikülv , uhtorg, allikas, allikaline pinnas, ajutine oja, voolav oja, väljavool rabast, karstivorm, soostuv reljeefilohk, matmispaik, kiviaed, kiviraun, kivivare, piirikivi, mälestuskivi), morfoloogiline mitmekesisus (maastikumustrit moodustavate üksuste (maakattetüüpide) paigutus, kuju ja dünaamika. kvaternaari setteid, mulda, topograafiat, taimkate, kohalik kliima) ja tajutav mitmekesisus (homogeenne, tehislik, suhestatus, suhtumine jne) 184. Maastiku struktuuri meetrika (klassi ja maastiku tasemel).
annaabi.ee 
