MAA-ASUSTUS (L10) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused o Elukülad: Kõige levinum (tüüpilisem) asulatüüp; Võib eristada tulenevad asukohast: nt. põllumajandusmaastikel, metsapiirkondades, ranniku-äärsed Haja-asulad, vähestel juhtudel ka väikesed kompaktsed asulad; Talud ja ühepere-elamud, mõned 50ndate ja 60ndate aastate töölismajad ja karpmajad lautade juures Teenindusasutused enamasti puuduvad (v.a. tee-äärsed toitlustuskohad, turismitalud, seltsimajad jne.) Põllumajanduses tootmistalud, Eesti NSV ajast üksikud laudad; võib olla ka väiketööstust; Keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle 100 Üldiselt tühjenevad ja vananenud rahvastikuga, palju pensionäridest üksikleibkondi
Kirjanduses tekkis igasuguseid ism'e( nt dadaism). Palju tuli maailmakuulsaid kirjanikke ( Eliot, Rilke, Joyce, Kafka). Sürrealism sai alguses kirjanduses, selle tipuks aga Salvador Dali tontlikud maalid. · 1930 vähenes usk demokraatiasse. ism'de usk vähenes. Film sai juurde sünkroonse heli. Tekkisid uued zanrid muusikal ja dokumentaalfilm ( nt ,,tahte triumf", ,,olympia" ). Arhitektuuris sai alguse nn internatsionaalne stiil ( ilmetud suured karpmajad) stiili tähtsaim esindaja sveitslane Le Corbusier. Kirjankikud hemingway, orwell. Leidus kunstiinimes, kes kiitsid NSV-d ja Stalinit. Olulised leiutised tsellofaan, nailon, värvifilm ( nt ,,tuulest viidud"). Lindbergh ületas esimesena lennukiga Atlandi ookeani, lennureis muutus tavaliseks, elekter jõudis igasse kodusse. 17. Eesti 1920-1938 · 1920 olid eestis kommunistlikud meeleolud levinud
Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid 3) Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu) 4) Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisus (kultuurilugu) 5) Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad (väikesed tulud, suured kulud, puuduvad „juured“) 6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastusmine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned, „karpmajad“ TÖÖHÕIVE MAAL (L11) Tööjõu ja hõivatute dünaamika maakohtades Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades Hõivatute ja töötute haridustase ja selle muutuste suunad Hõivatute Töötute Töö-alase pendelrände geograafilised põhisuunad, muutused ja nende põhjused Eesti maakohtades Põhjused: Töökohtade (osatähtsuse) kasv teenindussektoris,
Pooltühjad palju-korterilised elamud Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid 3) Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu); 4) Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisuse kadumine 5) Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad (väikesed tulud, suured kulud, puuduvad ,,juured") 6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastumine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned, ,,karpmajad" MAAPIIRKONDADE SOTSIAALNE OLUKORD (L11) Kõige halvema kättesaadavusega teenused maal Kõige kaugemal asuvad maa-asulatest tavaliselt: pank/pangaautomaat, apteek, postkontor, linna- ja vallavalitsus, huvikoolid, arstiabi võimalus. (Olmemugavused: keskküte, veeklosett, vann/duss) Sissetulekud ja vaesus maal: geograafilisi jooni Keskmine brutopalk on suurem suuremates linnades ja tagamaal.
Autori vaatepunktis domineerib kõrvaltvaataja, kes on omajagu tegevuse suhtes üleolev, teisalt tegelaste kallal töötav, neid laboratoorselt uuriv. Undi tegelaste puhul kehtib see seaduspärasus, et nende alateadlik tasand väljendub teose struktuuris, tihti iroonilisel kujul. Sügisballis saab Mustamäest, mis on seatud õigupoolest peategelase rolli, autori kujutluses kõrbelinn, eksaksete vormidega majade, tühjade väljade ning ulguva tuule tallermaa. Karpmajad on justkui puhtad vormid, milles puudub elu. Ka tegelased on karpidena visandatud, nad esindavad kindlaid tüüpe, nad ei arene, vaid on ühekorraga loodud. ("Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku.") (Unt, 1979, lk. 309) Uuslinna elanikud on iseenesesse süüvinud ning kontaktikartlikud, sest väliskeskkond on nende jaoks vaenulik (opositsiooni "sees/väljas" rõhutamine kursiivis, kusjuures viimasele on antud üheselt negatiivne hinnang) (Ibid
annaabi.ee 
