poolest. Shanghai pakub kulinaarseid rõõme Hiina eri piirkondade traditsioonilise köögi näol. Sealset rahvusvahelist kööki pakkuvad stiilsed restoranid on ühed peenemad kogu Hiinas. Shanghaisse minnes, tuleks kindlasi külastada Yu Yuani aeda. 1559. Aastast pärit aed ja tempel hävisid 19. Sajandil oopiumisõdades. Nüüd hõlmab see kompleks looklevaid teeradu maastikul, mida ilmestavad kaunid kiviaiad ning bambusest vaateplatvormid ja sillad, mis heidavad varje tohutute karpkaladega tiikidele. ( 501 vaatamisväärsust, 2007: ) 3. 2 Guilin Guilini maastikku on raske millegagi võrrelda. Suured smagradrohelised karstimoodustised justkui hõljuvad nõiduslikult Li jõe kohal, andes kogu piirkonnale eelajaloolise ilme. Siinse maastiku tuntuim sümbol on enam kui 360 miljonit aastat vana Elevandilondi mängi, mis kõrgub majesteetlikult Guilini linna kaugosas Li jõe läänekaldal. See suur karstimoodustis meenutab tohutut elevanti. Kes lonksab oma pika londiga jõevett.
Eestis püütakse 10-18 kg kaaluvaid karpkalu. Eesti toodang on ametlikult ca 70 tonni, kuid palju on hobikalakasvatajaid. Eesti Alates 1966. a introdutseeriti Venemaalt Leningradi oblastist mitmel korral ropsa karpkala euroopa karpkala ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse sobivat karpkalatõugu. Selle tõu kasulike omaduste (kiire kasv esimesel eluaastal, kõrge elulisus ja talvekindlus) tõttu ristati siin ropsa karpkalu kohalike tõugude karpkaladega. 1977. ja 1995. a toodi Eestisse saksa peegelkarpkala. Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda kasvatatud Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates ristandkombinatsioonides teiste vormidega. Eestis on suuremaid karpkalakasvandusi 5, väiksemaid, nn hobikalakasvatajaid, kes peavad karpkala oma lõbuks väikestes tiikides, võib olla isegi kuni 500. Eesti Statistikaameti andmeil on kutseliste kasvanduste aastane karpkalatoodang ligikaudu 70 tonni.
palju on hobikalakasvatajaid. 32 EESTI Alates 1966. a introdutseeriti Venemaalt Leningradi oblastist mitmel korral ropša karpkala – euroopa karpkala ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse sobivat karpkalatõugu. Selle tõu kasulike omaduste (kiire kasv esimesel eluaastal, kõrge elulisus ja talvekindlus) tõttu ristati siin ropša karpkalu kohalike tõugude karpkaladega. 1977. ja 1995. a toodi Eestisse saksa peegelkarpkala. Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda kasvatatud Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates ristandkombinatsioonides teiste vormidega. 33 EESTI Eestis on suuremaid karpkalakasvandusi 5, väiksemaid, nn hobikalakasvatajaid, kes peavad karpkala oma lõbuks väikestes tiikides, võib olla isegi kuni 500.
2) Karpkala ujupõiehaigus Karpkalade ujupõiehaigus on nakkushaigus, mida iseloomustavad spetsiifilised muutused ujupõies. Kaheksakümnendail aastail jõuti selgusele, et ujupõiehaiguse esmaseks tekitajaks on hoopiski parasitaarne algloom Myxosporidia klassist Sphaerospora renalis. Hiljem võib lisanduda teisene infektsioon bakterite või seente poolt, mis olulisel määral raskendab haiguse kulgu. Lisaks karpkaladele haigestuvad ka sasaanid ning nende ristandid karpkaladega. Haigusele on kalad vastuvõtlikud kõigis vanuserühmades, kuid sagedamini ja iseloo mulikumate tunnustega haigestuvad samasuvised karpkalad. Haiguse peiteperiood on suhteliselt pikk. Suveperioodil, kui vee temperatuur on üle 15 °C, on selle kestus 1,52,5 kuud. Kirjanduse andmeil ei arene haigus 15 °C madalamal temperatuuril. Haiguse levitajaiks on eelkõige haiged kalad, aga nakkus võib levida ka vee ja tiigimuda kaudu. On tehtud
· Karpkalade ujupõiehaigus Karpkalade ujupõiehaigus on nakkushaigus, mida iseloomustavad spetsiifilised muutused ujupõies. Kaheksakümnendail aastail jõuti selgusele, et ujupõiehaiguse esmaseks tekitajaks on hoopiski parasitaarne algloom Myxosporidia klassist Sphaerospora renalis. Hiljem võib lisanduda teisene infektsioon bakterite või seente poolt, mis olulisel määral raskendab haiguse kulgu. Lisaks karpkaladele haigestuvad ka sasaanid ning nende ristandid karpkaladega. Haigusele on kalad vastuvõtlikud kõigis vanuserühmades, kuid sagedamini ja iseloo mulikumate tunnustega haigestuvad samasuvised karpkalad. Haiguse peiteperiood on suhteliselt pikk. Suveperioodil, kui vee temperatuur on üle 15 °C, on selle kestus 1,52,5 kuud. Kirjanduse andmeil ei arene haigus 15 °C madalamal temperatuuril. Haiguse levitajaiks on eelkõige haiged kalad, aga nakkus võib levida ka vee ja tiigimuda kaudu