ANP toimel vallandub tugev vee ja Na+ eritumine neerude kaudu. Südamelähedaste veresoonte rõhu- ja kemoretseptorid asuvad unearteri hargnemiskoha ja aordikaare läheduses, mida innerveerivad keele-neelunärvi haru ja vasak südamedepressornärv. Rõhuretseptoreilt lähtuvadvererõhku regulerivad depressoorsed ja pressoorsed refleksid. Kemoretseptorid asuvad rõhuretseptoritega samades piirkondades olevates spetsiaalsetes karotiid-ja aordigloomustes. Karotiid-ja aordigloomuste retseptorid on tundlikud arterialse vere P02 languse ja PH muutuste suhtes (avastaja C.Heymans). Sisuliselt kontrollivad need retseptorid kehavereringesse viidava vere "kvaliteeti". Südametegevust mõjutavad ka refleksid hingamis- ja seedeelunditelt, silmadelt ja kõrgematelt ajuosadelt. Süda reageerib tundlikult nii füüsilisele pingutusele kui vaimsele pingele. Füüsilise pingutusega kaasub minutimahu tõus, mis saavutatakse nii südamefrekventsi
·Mõjustused perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. RÕHU JA KEMORETSEPTORID ·Rõhu retseptorid (baro-e pressoretseptorid) paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. ·Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid-ja aordigloomustes. SÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE ·Sümpaatikuse mõjusüdamele avaldub: 1)südametegevuse kiirenemises 2)kokkutõmbejõu tugevnemises 3)erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus ·Sümpaatikusega sarnast mõju avaldavad südamele ka veresringlev adrenaliin. PARASÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE - Südametegevus aeglustub - Südame kokkutõmbejõud väheneb - Erutuvus ja erutuvusjuhtivus langevad VERESOONTE LAIENEMIST PÕHJUSTAB
Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vereviskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte takistusest. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoriteilt kui ka mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühise unearteri sisemises ja välimises unearteris hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid- ja aordigloomuses. Nendelt retseptoritelt lähtuvate refleksidega viiakse veresoonkonna ja südame talitlus vastavusse üldiste verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi. Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähendamine põhjustavad vererõhu languse. Vererõhku saab mõõta kas otseselt või kaudselt. Vererõhu otsesel mõõtmisel, mis inimesel tuleb arvesse ainult eriuuringuna kliinikus, viiakse veresoonde manomeetriga ühendatud kanüül
Oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust, veresoonte (eriti arterioolide ja kapillaaride) takistusest. Kõik mis suurendavad südame minutimahtu, veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Piklikajus,veresoonte toonust reguleerivatel närvikeskustel, eristatakse veresooni ahendava e vasomotoorseid ja laiendava e.vasodilatoorse mõjuga osa. Regulatsioonis osalevad paljud refleksid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares, kemoretseptorid karotiid ja aordigloomustes. Neilt viiaks veresoonkonna ja südame talitlus vastavusse verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi-perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja maht vähenevad. Vererõhu liigne langus vallandab pressoorse refleksi- vastupidine depressoorsele. Vererõhu mõõtmine- Otseselt või kaduselt. Otsene vererõhu mõõtmine-nim.invasiivseks. Inimesel viiakse veresoonde manomeetriga
rahustada ja teda järgnevatest päästmiseks ette võetavatest meetmetest teavitada. Patsiendi seisundi esmane hindamine toimub, nagu kirjeldatud peatükis „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine“. Hingamise esmase kontrolli käigus antakse hinnang hingamisteedele (hammastik, veritsused), hingamissagedusele ja rindkere liikumisele. Kas hingamisteed on vabad ja kas patsient hingab spontaanselt, kas lülisamba kaelaosa tuleks fikseerida. Katsutakse ja hinnatakse karotiid- ja radiaalpulssi (tuntav? sagedus? kvaliteet?). Kontrollitakse kapillaarreaktsiooni ja hinnatakse nahka (tsüanoos, temperatuur, niiskus). Kui hingamisteed on kinni ja/või hingamine on ebapiisav, tuleb otsekohe püüda intubeerida, eelnevalt kaela fikseerides. Eluohtlikud verejooksud tuleb peatada. Vajadusel tuleb kohe osutada haavale otsest survet või asetada rõhkside. Kui õnnestub ligi pääseda mõnele jäsemele, rajatakse vähemalt
annaabi.ee 
