Kaua talseda muidugi teha ei lastud, 1949. aastaks oli ta juba täielikult allutatud Stalini terrokraatiale. Et aga Karotamme "meeskond" näitas sageli üles liialt suurt initsiatiivi ja originaalsust, siis otsustas Stalin nad kõrvaldada, see leidis siis aset 1950. aastal. Karotamm lennutati Käbini taganttõukel ENSV-st välja ning tast sai Moskvas majandusteadlane. Seal ta ka suri. Ivan/Johannes Käbin oli kah Venemaa eestlane. Ta tuli Eestisse pääle sõda ning läks Karotammega raksu. Siiski säilitas ta kõrged kohad ning pääle 1950. aastat tõusis parteijuhiks. Oli osav, ettevaatlik ja tagasihoidlik tegelane. Suutis Moskva suuniseid ellu viies arvestada teatud määral ka kohalikke huve. Oma meeskonda komplekteeris ka mitmeid suht rahvuslikke tegelasi (Green, Väljas, Rüütel). Tema meeskond mängis olulist osa edasi ka veel Vaino ajal ning üks neist mängib ju tänaseni! Aga Käbin ise seda enam ei näinud, sest ta suri 1999 94-aastasena
Kaua talseda muidugi teha ei lastud, 1949. aastaks oli ta juba täielikult allutatud Stalini terrokraatiale. Et aga Karotamme "meeskond" näitas sageli üles liialt suurt initsiatiivi ja originaalsust, siis otsustas Stalin nad kõrvaldada, see leidis siis aset 1950. aastal. Karotamm lennutati Käbini taganttõukel ENSV-st välja ning tast sai Moskvas majandusteadlane. Seal ta ka suri. Ivan/Johannes Käbin oli kah Venemaa eestlane. Ta tuli Eestisse pääle sõda ning läks Karotammega raksu. Siiski säilitas ta kõrged kohad ning pääle 1950. aastat tõusis parteijuhiks. Oli osav, ettevaatlik ja tagasihoidlik tegelane. Suutis Moskva suuniseid ellu viies arvestada teatud määral ka kohalikke huve. Oma meeskonda komplekteeris ka mitmeid suht rahvuslikke tegelasi (Green, Väljas, Rüütel). Tema meeskond mängis olulist osa edasi ka veel Vaino ajal ning üks neist mängib ju tänaseni! Aga Käbin ise seda enam ei näinud, sest ta suri 1999 94- aastasena
natsionalismis. N. Karotamm vabastati parteijuhu kohalt ja tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin. VII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ja loomingulistes liitudes. Võimule said Venemaa eestlased, ühiskonnas suurenes hirmuõhkkond ja valitsevaks sa stalinistlik ideoloogia. Ivan (Johhannes) Käbin ja tema meeskond Ivan Käbin sai 1950. märtsis parteijuhiks. Võrreldes N. Karotammega oli ta kuulekam Moskvale. Ajas oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning sama ajal arvestada ka Eesti oludega. I. Käbin sai hästi läbi ka 1953. aasta septembris NLKP esimeseks sekretäriks saanud Nikita Hrustsoviga. Oskas kujundada endale hea meeskonna, kuhu kuulus ka eestlasi, kes võimaluse piires püüdsid arendada Eesti haridust, kultuuri ja põllumajandust. I. Käbin toetas nende tegevust ja võitis seega endale ka kohalikke toetajaid. I
hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Süüdistused kodanlikus natsionalismis ei kadunud kuhui. See süüdistusvormel jäi aktuaalseks kuni 1980. aastate teise pooleni. x. Ivan Käbin ja tema meeskond Ivan Käbin sai Moskva otsesel heakskiidul Eesti NSV esimene mees. Võrreldes Karotammega oli Käbin Moskva suhtes kuulekam käsutäitja. Seevastu ei kujunenud temast ägedat stalinisti ega venestajat. Lühikese aja jooksul tõrjus ta oma lähikonnast eemale kõige käremeelsemad tegelased, kes aitasid temal võimule saada. Ta ajas suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla Moskva- meelne kui ka arvestada Eesti olusid. Oluliseks kujunes ka Ivani Käbini hea läbisaamine Nikita Hrustsoviga ning oskuslik poliitika oma meeskonna kujundamisel
valitsuse Nikolai Kaotamm. 1944. liiget aasta sügisel valiti ta partei keskkomitee “rahvavaenlastena” esimeseks sekretäriks oma tõenäoliselt kõr- pärast seda, kui Stalin oli selle valiku ged positsioonid: heaks kiitnud, ollesJohannes augustis Karotammega kohtunud. Karotamme juh- Sempertimisel püüdis lasti partei lahti rasketele aegadele vaatamata arvestada ka Kirjanike Liidu esimehe kohalike oludega jakohalt ja tegutseda puhvrina Moskvast tulnud käskude ja Hans keeldude suhtes. Kruus Näiteks ajas Karotamm põllumajanduse vallandan Teaduste Akadeemia
Karotamm tuli Eestisse 1940. aastal tegijana - temast sai kohe ajalehe oimetaja, hiljem partei 2. sekretät ja oluline figuur juba I nõukogude aastal. Käbin jõudis eestisse 1941. aasta? veebruaris ja suunati ajakirjandusse tööle. Sõja ajal mõlemad lahkusid Nõukogude tagalasse, Karotamm jäi sisuliselt Eesti parteijuhiks, ametlikult ta küll seda ei olnud. Ametlikult sai temast parteijuht 1944. a sügisel. Käbin oli teisejärgulistel ametikohtadel tagalas ja 43. aastal võttis Karotammega ühendust, et saada tõsisemasse ametisse, aga nende omavaheline suhtlemine nende vahel ei kujune. Tõenäoline see, et Karotamm väga kõrgelt Käbinit ei hinnanud, Käbin võttis seda isiklikult, siit tekkis selge Karotamme vastane isiklik vaen, mida hiljem hakkab ta jõulisemalt ära kasutama. Käbin hakkas pinda sondeerima, et mingil moel Karotammele vastu hakata. Karotamm alahindas Käbini võimeid ja tema toetajaskonda. Juba 1948. aastal sai Käbinist EKP KK
ö. poliitilisi Johannes Sernper ja Nigol Andresen. Kruusi ja möödalaskmisi liiduvabariigi juhtimisel ja Semperit ühendas ka varasem kuulumine kaadri komplekteerimisel. esseeride parteisse, mis 1949. aasta veebruaris arutati Brandti ti üksmeelsele seisukohale, et liiduvabariigi järjekordset kaebust ka ÜK(b)P Keskkomitee juhtkond eesotsas Nikolai Karotammega on sekretariaadi koosolekul. Selgus, et läbi viinud mitteparteilist kaadripoliitikat, pealekaebaja oli isiklikult kannatanud: ta oli edutades juhtivatele kohtadele kodanlikke vabastatud kohalikust riigikontrolli mi natsionaliste. Kokkuvõttes leiti, et vaevalt nisteeriumist, ning ka tema vend oli partei Karotamm saab edaspidi jääda keskkomitee
annaabi.ee 
