olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl liikus ligi 30 km päevas. Kõige sagedamini viibis ta Aacheni residentsis Saksamaal, kus tegutses õukonnakool ja kuhu ehitati uhked paleed ja kabel. Sõjavägi Karli võim rajanes sõjaväel. Toimusid iga-aastased sõjakäigud, kus pidid osalema kõik vabad mehed. Karolingidel hea sõjaline varustus. Põhiline löögijõud soomusrüüd ratsaväel. Kuna Karli sõjakäigus kestsid kaua ja sõjavarustus oli kallis, pidid paljud mehed vaba mehe staatusest loobuma ja andma ennast aadliku, kloostri või piiskopi teenistusse. Aja jooksul kujuneb elukutseliste sõjameeste kiht. Enamik rahvast pühendus põlluharimisele. TÄNAN KUULAMAST
kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl liikus ligi 30 km päevas. Kõige sagedamini viibis ta Aacheni residentsis Saksamaal, kus tegutses õukonnakool ja kuhu ehitati uhked paleed ja kabel. Sõjavägi Karli võim rajanes sõjaväel. Toimusid iga-aastased sõjakäigud, kus pidid osalema kõik vabad mehed. Karolingidel hea sõjaline varustus. Põhiline löögijõud soomusrüüs ratsaväel. Kuna Karli sõjakäigus kestsid kaua ja sõjavarustus oli kallis, pidid paljud mehed vaba mehe staatusest loobuma ja andma ennast aadliku, kloostri või piiskopi teenistusse. Aja jooksul kujuneb elukutseliste sõjameeste kiht. Enamik rahvast pühendus põlluharimisele. Karolingide renessanss Loe läbi lk 26-27. Too näiteid sellest, et Karl Suur pidas lugu kultuurist.
Suur oli elu lõpuni kirjaoskamatu ja elas 8. saj lõpp ja 9. algus. Karl Suur vallutas suured alad frangi riigile ja aastal 800 kroonitakse ta keisriks. Sellest ajast võtsid sündmused pöörde ja Karl Suur andis löögi Bütsantsile, kuid nende võidulootused olid nullilähedased. Üks teooria pakub, et Karl Suur soovis luua kõiki kristlasi ühendavat riiki. Selleks oli hädavajalik sulatada ühte lääne- ja idakristlased. See võis teostuda ainult Bütsantsi sõjalise allaheitmise läbi. Karolingidel käis see üle jõu ja suurendas lõhet veelgi. 9. saj alguses sõlmiti rahuleping, basileus tunnistas Karli kui keisrit. Karl Suure valluste tulemusena tekkis tohutu suur impeerium, mis lagunes Karl Suure surmaga aastal 814. Maalahmakat hoidsid koos relvad. Nüüd muutusid barbarid, kes ründasid kun agi Lääne-Roomat, ise rünnatavaks. Järgnevad pidevad sõjad. Puudus seesmine ühtsus, toimiv seadlusandlus, pealinn ja valitses naturaalmajandus. Maal oli suurim väärtus
Aardeleidude puhul kasutatakse terminus post quem - tpq - aarde noorima mündi varaseim võimalik vermimisaeg. Brakteaadid - ainult ühelt poolt vermitud õhukesed hõberahad Areng Varaseim Lüüdias 7. saj eKr, elektronist Vana-Kreeekas - tavalisim drahm (4,36 g) Roomas vasekangid, siis suured rasked assid, mis ajapikku muutusid kergemaks. 3. saj - denaarid. Caesarist peale valitsejate portreed. Araabia kullast dinaar ja hõbedast dirhem ning vaskmünt follis. 7.-10. saj Kuufa mündid. Karolingidel kuulus müntimisõigus ainult keisrlile, varsti hakati seda läänistama, eelkõige vaimulikele isandatele. 16. saj algul oli Euroopa väärismetallivaeguses, kuldkuldnaid hakati valmistama hõbedast, suure maardla järgi Põhja-Böömimaal said nad nimeks Joachimstaler e. taaler (dollar), jäi maailma tähtsaimaks kaubandusmündiks 19. sajandini. 16. saj. teiset poolest lisandub Atlandi ookeani tagne hõbe. 16
kujundusest andmed puuduvad. Värvid. Varakeskajal kasutatud värvidest ja ornamendist saab kõige parema ettekujutuse raamatukujunduse kaudu. Palju on kollast ja rohelist, mitmeid ookritoone, sinist ja purpurpunast. Ornament. Pingestatud põimornament, fantastilised väänlevad loomafiguurid. Merovingide kujundus rahvasterändamise perioodist on tuntud ekspressiivsuse ja jõulise dünaamikaga, pinnad kaetud stiliseeritud kontuurjoonisesse surutult. Karolingidel harmoonia, palju sümmeetrilisi lahendusi, bordüüre, põimornamentikale lisanduvad looduslähedased taimemotiivid. Ottode ajal lisandub ornamendiskeemidesse inimfiguure. Mööbel. Raskepärane ja kohmakas. Karolingide ajastu mööbliesemetest on säilinud Karl Suure marmortroon, nurgeline, kastilaadse alaosa ja sirgete siledate seintega iste. Esemeid hoiti kirstudes. Meeste magamisasemed olid seinaorvades, naised magasid voodis. Raskepärast mööbli liigutati harva
maeti võõraste haudade vahele. Stephanuse ametijärglane Theodorus lasi Formosuse laiba välja õngitseda jõest ja austustega matta, enne kui ta maha võeti paavstitoolilt. Simoonia. Kiriku ja riigi suhete tihenemine tekitas olukorra, kus vaimulikud hakkasid kuuluma kõrgema riigiaparaadi hulka. Sageli oli nii, et enne oldi ametnik ning alles siis saadi vaimulikuks (abielud enne vaimulikuks saamist jms). Karolingidel oli kaks põhjust, millega vaimulikke eelistati: vaimulike kõrge haridustase ning aspekt, et neil polnud järeltulijaid. Karolingide ajastu lõpus oli aga kõik vastupidiseks pöördunud – vaimulikud hakkasid abielluma, et neile usaldatud vara kuidagimoodi pärandada. Enne piiskopiks saamist pidi vaimulik olema munk, s.t, et ta ei saanud abielus olla. Paavia riigi sinod aastal 1022, eesotsas paavst Benedictus VIII sõnasatab, et kirikuvarasid on vaja tagasi
analoogia ja konsensus.Koraan kui püharaamat jäi kõrgeimaks õigusallikaks. Koraani käske oli vaja tõlgendada. Need tuli viia üksteisega kooskõlla kuna need pärinesid erinevatest aegadest. Teise õigusallikana lisandus Sunna. See sisaldab prohveti ja tema õigusõpetuse ülejäänud pärimust. Kui koraanist või sunnast ei piisanud , siis aitas analoogia.Analoogia on menetlus, mis ühendab sarnase-sarnasega. Eljas õigusallika soli ühenduse konsensus. 2.Karolingide pärand Karolingidel kutsuti valitsema terve perekond. Kõik karolingi soost järeltulijad nõudsid trooni. Riigis kehtis pärimisõigus ja jagamiskohustus. 817.aastal algas riigi jagamine troonipärimisseadusega nign jõudis lõpule Verduni lepinguga 843.aastal. Kuid riik purunes ühtsust tugevdava troonipärimisõiguse puudumise tõttu. Sama ebakindel oli ka lääninduse tulevik. Karolingid kasutasid kirikuvara, et anda see välja läänideks.Lään oli maksuvaldus
konsensus.Koraan kui püharaamat jäi kõrgeimaks õigusallikaks. Koraani käske oli vaja tõlgendada. Need tuli viia üksteisega kooskõlla kuna need pärinesid erinevatest aegadest. Teise õigusallikana lisandus Sunna. See sisaldab prohveti ja tema õigusõpetuse ülejäänud pärimust. Kui koraanist või sunnast ei piisanud , siis aitas analoogia.Analoogia on menetlus, mis ühendab sarnase-sarnasega. Eljas õigusallika soli ühenduse konsensus. 2.Karolingide pärand Karolingidel kutsuti valitsema terve perekond. Kõik karolingi soost järeltulijad nõudsid trooni. Riigis kehtis pärimisõigus ja jagamiskohustus. 817.aastal algas riigi jagamine troonipärimisseadusega nign jõudis lõpule Verduni lepinguga 843.aastal. Kuid riik purunes ühtsust tugevdava troonipärimisõiguse puudumise tõttu. Sama ebakindel oli ka lääninduse tulevik. Karolingid kasutasid kirikuvara, et anda see välja läänideks.Lään oli maksuvaldus.
annaabi.ee 
