Poola vastu. Sõtta asusid ka Taani ja Venemaa. Sõda Taaniga lõppes Roskilde rahuga 1658. aastal. Kuid samal aastal puhkes sõda uuesti ja seekord kavatseti Taani tervikuna enda valdusesse saada. Madalmaad aga tõttasid Taanile appi, sest läbi Taani alade oleks rootslased saanud madalmaid vallutama asuda. Rootsi olukord halvenes 1660. aastal kui nende kuningas suri. Siis sõlmiti Kopenhaagenis rahu, millega Rootsi pidi tagastama Norra alad ja Bornholmi. Karoliinid. Karl X Gustavi surma järel valitses uuesti kõrgaadel, kuni ta poeg Karl XI 1672.aastal troonile astus. Rootsi ehk Karoliinide absolutism on nimetatud tema järgi. Rootsi kisti sõtta Brandeburgi, Taani ja Madalmaadega 1674-1675 aastatel. Rahu sõlmiti 1679. aastal. Selle sõja kogemused olid otsustavad Rootsi finantsasjade, sõjaväe ja riigijuhtimise ümberkorraldamisel. Kriisiolukorras sai kuningas absoluutseks monarhiks, tema kätte koondus kogu võim. Suhteliselt suur osa riigi
Saksamaa: 1871 toimus Saksamaa ühendamine keisririigiks, (--> Preisi-Pr sõda), kuulutati välja Versailles'i lossis. Wilhelm I oli esimene keiser. Oli sõjaliselt, majanduslikult võimas, kuid puudusid kolooniad, mida hakati nõudma. 1880'datel algas sakslaste aktviine koloniaalpoliitika, võttis selle mis üle oli jäänud/keegi ei tahtnud: Saksa Edela-Aafrika (Namiibia), Saksa Ida-Aafrika (Tansaania), Kamerun, Togo, Vaikse ookeani saared (Mariaanid, Bismarcki, Nauru, Karoliinid). Võeti ära pärast I MS, anti Jaapanile. II MS sai USA endale, kuna Jaapan oli Kolmikliidus. Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad pärast I MS. Hispaania: koloniaalajastu algaski Hispaania ja Portugali maadeavastuste tulemusena, lühikese ajaga (16 saj I pool) koloniseeris enamiku Ladina-Ameerika, tänapäeva USA lääne- ja lõunaosa (Texas, California). Hispaania oli 16-17dal sajandil kõige võimsam mereriik ja ka Euroopa tugevaima sõjaväega. Ajalugu:
Levis organiseeritud kuritegevus. Auto muutus tavaliseks liiklusvahendiks. Levis masstootmine, tänu konveier tootmise kasutusele võtule. Tööpäev lühenes. Linnast mindi elama eeslinnadesse oma majadesse. Puudus peaaegu majanduse riiklik reguleerimine ja sotsiaaltagatised. Renes kultuur. Arenes massikultuur ja filmitööstus. Tuntuks said palju Ameerika kirjanikud nt:E. Hemingway. Ameerika kultuur levis rohkem Euroopas, kui Ameerikas. 6)Aasia Jaapan- Sai endale saksa kolooniaid(Mariaanid, Karoliinid, Marshalli saared). Soovis ennast ka Hiina arvelt laiendada. Sekkub Venemaa kodusõtta-loodab saada ka Venemaalt alasid. Nende arvates peab Aasia kuuluma asiaatidele. Nemad peaksid kõige rohkem alasid saama Aasias, olid Euroopa ülemvõimu vastu. Ühiskond tahtis olla euroopalik, aga samas taheti säilitada traditsioone. Nt: Ameerika stiilis pilvelõhkujate kõrval traditsioonilised majakesed. Taheti säilitada tradisioonilisi riigivalitsemist(keisrivõim), aga taheti olla ka kaasaegne ja
Vanuatu. 1. Okeaania Okeaania on poliitiline ruum, mis koosneb 14 iseseisvast riigist, millest vaid Paapua Uus- Guineal on oma naabriga maapiir. Ajaloolased ja etnograafid loevad Okeaania koosseisu saared, mis asustati esmalt Aasiast pärit paapua ja austroneesia keelerühmade kõnelejatega. Okeaania regiooni piirideks arvatakse loodes Mariaani saared, kirdes Havai saared, lõunas Uus-Meremaa, läänes Lääne-Karoliinid ja Uus-Guinea ning idas Lihavõttesaar. Enamus Okeaania riikidest on majanduslikult halval järjel ja paljud ka poliitiliselt sõltuvad. Teistele riikidele (Uus-Meremaa, Austraalia ja endised koloniaalmaad (Prantsusmaa ja Inglismaa) kuulub 11 territooriumi. Okeaania hõlmab kolme etnilist piirkonda: Polüneesia (,,paljusaareline piirkond''), Mikroneesia (,,väikesaareline piirkond'') ja Melaneesia (,,mustasaareline piirkond''). 2. Riikide teke 2.1. Samoa
Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks. Rahvasteliidu mandaatsüsteem- luuakse selleks, et hallata(valitseda) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid. 1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib. Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist. Vaikse ookeani saared (bismargi saared, Marialli, karoliinid) lähevad Jaapanile. Reini demitaliseeritud tsoon, ei tohi kindlustusi rajada. See on Fille lepingu tagatiseks. Saksamaa ei tohi omada sõjaväge, ei tohtinud omada laevastiku, ei tohtinud omada tehnilisi sõjaväe osasid. Sõjavägi oli kaitseväga vabatahtlikuse alusel. Saksamaale sunniti peale rängad reparatsioonimaksed. (prantsusmaale, inglismaale, itaaliale) Pariisi rahukonverentsil sõlmitakse kokku 5 rahulepingut. St. Germani rahuleping- Rahuleping Austriaga
· 1874 a. monarhistidel õnnestus troonile seada Alfonso XII (1874- 1885 a.). · 1870 a. kujunes välja Hispaania riigis kaks suunda töölisliikumises: sotsialistlik ja anarhistlik. · 1890 a. said mehed üldise valimisõiguse. · 1898 a. Hispaania- Ameerika sõda. · 1899 a. Hispaania- Ameerika sõjas kaotas Hispaania USA- le Kuuba, Puertoriiko, Filipiinid, ja Guami. · 1899 a. Hispaania oli sunnitud müüma Saksamaale oma valdusaladest Mariaanid ja Karoliinid. · 19. sajandi lõpus algasid baskide ja katalaanide rahvuslikud liikumised. Riik jõudis imperialismi staadiumi. · 1904 ja 1912 a. sõlmiti Prantsusmaaga lepingud Maroko jagamise kohta. · 1917 a. 13- 20. VII toimus üldstreik, mis kohati võttis ülestõusu mõõtmed kogu riigis. · 1923 a. kindral M. Primo de Rivera kehtestas riigis sõjavälise diktatuuri. · 1926 a. vallutas Hispaania koos Prantsusmaaga kogu Maroko. · 1930a. Jaanuaris saadeti erru kindral M. Primo de Rivera
annaabi.ee 
