Et sinna kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma – teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Budismis, hinduismis ja džainismis usutakse, et olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje e teovilja (snskr karmaphala), mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb karma seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse karma kuhjumise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (ātman) ühinemine maailmavaimuga (brahman). Budismis inimene vabaneb karma seaduse toimest e. Ümbersünniahelast oma meeleplekkide
millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Tegu India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo (skr karma, pali kamma) ja teovilja (skr karmaphala, pali vpaka) mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine
6) Õige püüdlus – soodustada ja arendada positiivset mõtlemist, püsimaks teel. 7) Õige mõtlemine – olla teadlik mõtetest ja tegudest, mis mõjutavad maailma praegu ja tulevikus. 8) Õige keskendumine – see on mõistuse rahulik tasand, mis tekib kaheksaosalise tee õigel järgimisel. Sarnaselt hinduismiga eksisteerivad ka budismis sellised mõisted nagu tegu (sanskriti k karma) ja teovili (sanskriti k karmaphala). Budistid arvavad, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head ja iga inimene saab valida, milliseid tegusid ta teeb ning seetõttu ka oma teovilja määrata. 5.3. Kogudus: Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskriti k sangha). Algne kogudus kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks.
veeanum ja lusikas (sealt saab anniks tuua), kum kum pulber/pasta (sellega saab iseennast õnnistada), prasad (pühitsetud toit). Sansaara ,,reis", igitiirlemine; see ulatub upanisaadide aega 800-600 e.m.a. aatman/brahman hing, substants, inimese muutumatu ise. Selle üleinimlikuks vasteks on maailmahing. Eesmärk on taassündide ahelast vabanemine. Inimesi hoiab taassünniahelas karmaseadus, teovilja seadus (karma tegu; karmaphala). Tuleb käituda vastavalt oma seisusele, vanusele, ainult nii võib järgmine elu tulla parem või sama hea. Hindu traditsioonis on kolm teed, kuidas taaskehastumiste ahelast vabaneda. · Karma marga/jooga tegu; tuleb täita oma kohuseid. · Bhakti marga/jooga pühendumine · Dznjaana (Jnana) marga/jooga mõistus Hindu filosoofia darsana vaated elule erinevate nurkade all. Advaita vedanta suure
· ,,veeda" = ,,teadmine" (sanskriti keeles) · Veedad india usundi vanim kirjalik mälestis · Pühad tekstid kogutud 4 kogumikku: - ,,Rigveda" rigveda hümnid kõige tähtsamad - ,,Samaveda" - ,,Jadzurveda" - ,,Atharvaveda" · Veedad sisaldavad: - Loits - Palve - Laul · Karma: - Karma = ,,tegu" (sanskriti keeles) - Seadus, mille järgi igal teol on tagajärg ehk teo vili (karmaphala) - Inimese järgmine kehastus (hinduismis) või sünd (budismis) sõltub varasematest tegudest Head teod põhjustavad hea taaskehastumise / ümbersünni (rikkana jne) Halvad teod halb taaskehastumine või ümbersünd (vaene jne) - Uuestisündimisest pääseb hing alles siis, kui inimene on vabanenud kogu karmast - Budismis eesmärgiks:
seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Tegu India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo (skr karma) ja teovilja (skr karmaphala) mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. Sõltuvuslik tekkimine Tegu on seotud üldise põhjuslikkuse seadusega, mille järgi kõik on omavahel seotud
annaabi.ee 
