Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks Tartus Miina Härma nimeline kool Miina Härma organistina Tõi orelimuusika maarahva hulka Esines orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes 1890.a. Esines orelikontsertidega Peterburis, Saksamaal, Suurbritannias ja Soomes Miina Härma heliloojana Põhiosa moodustavad vokaalteosed Üle 200 soololaule Andis välja koorivihikud Kantaat "Kalev ja Linda" "Murueide tütar" Miina Härma kirjutatud ,,Tuljak", Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele https:// www.youtube.com/watch?v=WCifZHi525Y Kasutatud materjal https:// opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/h arma/elu.htm https:// sites.google.com/site/harmajalate/miina-ha erma/looming http:// miksike.ee/docs/referaadid/miina_harma_eve lin.htm
Ta lõpetas Tallinna Muusikakooli klassikalise ja dzhässlaulu erialal. Hiljem pühendus vanamuusikale. Ta on õppinud Euroopa prestiizhikamas vanamuusika õppeasutuses SCHOLA CANTORUM BASILENSIS (Shveits) Dominique Vellardi juures laulmist ja keskaja muusikat. ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) Pärast Tallinna Muusikakooli lõpetamist klassikalise kitarri erialal pühendus ta lautole ja teistele vanadele näppepillidele (theorb, barokk-kitarr). Ta on õppinud Leif Karlsoni (Helsinki) ja Hopkinson Smithi (Basel) juures. Ta on hinnatud ka basso continuo mängijana ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias klassikalistele kitarristidele generaalbassi ja lautot. Viimastel aastatel on ta tegelenud ka vanade löökpillide mängimisega, õppides seda Poul Høxbro (Taani) juures. Robert Staak on töötanud muusikatoimetajana Eesti Raadios ja aastatel 1991-1998 lautomängijana ansamblis Hortus Musicus. Programmid
Maailmameistrivõistlustelt pääseb olümpiale kehakaalude 10 parimat, raskekaalus (-91 kg) ja superraskekaalus (+91 kg) 6 parimat. Alles jäänud olümpiakohad mängitakse välja kvalifikatsiooniturniiril. Euroopast pääseb kaheksas kehakaalus kaheksa poksijat, raskekaalus ja superraskekaalus seitse poksijat. Kvalifikatsiooniturniir toimub 14.-21.aprillini 2012 Istanbulis, kus Eesti poksisõbrad loodavad eelkõige poolraskekaallase Ainar Karlsoni kvalifitseerumisele. 3.3 Uued määrused Rahvusvaheline amatöörpoksiliit AIBA on viimastel aastatel viinud amatöörpoksis läbi suured muudatused nii reeglites, kui poksi arendamisel. Tähtsamad muudatused: -2010.aastast taastati võistlusajaks 3x3 minutit üheminutiliste puhkepausidega (vahepeal poksiti 4x2 min. -2010.aastal hakkas toimima AIBA profipoksi liiga WSB (WorldSeries of Boxing), kus
a. Tähelepanuväärne on ka antiiksete originaalide kogu, mis pole küll rohkearvuline, kuid paistab silma eriliste objektidega, nagu näiteks muumiad ja kiilkirjatahvlid.Kunstimuuseumi kogudes on veel ikoone, maale ja joonistusi, millega saab tutvuda ajutistel näitustel. 11) Eesti Rahva Muuseum – Muuseumis leidub peale maalide ja skulptuuride küll ka fotosid, raamatuid jms, kuid muuseumi üheks pärliks peetakse siiski kunstnik Konstantin Karlsoni 1908.aastal loodud maal “Jüri Proben´I portree.” 4. Nimeta maailmakuulsaid muuseume + nende asukohad. Euroopa Belgia: Rubensi auks – Antverpeni Kaunite Kunstide Muuseum _- Aadress: Leopold de Wael Plaats, Antverpen. Peamiselt 14. kuni 20. sajandi maalikunst ja skulptuurid. Vanim maal 1333. aastal Simone Martini maalitud pilt, mis kujutab stseene neitsi Maarja elust. Poeedid kunstnike seas – Groeninge museum ja St.-Jans-Hospital Brugges -
Sõnastikus nagu ka kogu Õterminoloogias on mine ja us tuletised. 2. Liitsõnamoodustis: Õe filosoofia või Õfilosoofia. Praegu eelistatakse nimetavaga liitmist. 3. Sõnasarjad – luuakse mõisterühmade alusel terminisarju: tava, tavaline, tavand, tavalik, tavandlik, tavavaidlus, tavaÕe. R. Narits Juriidiline semantika ehk õiguskeel Eesti õiguskorra kontekstis Eesti õiguskeelele pani aluse 1934. aastal valminud F. Karlsoni ja J. V. Veski "Õigusteaduse sõnastik", Sõnastiku ilmumise järel arvati ühelt poolt, et õiguslik tekst peab olema oma väljenduselt rahvale võimalikult kättesaadav ja lähedane, kuid sinnamaani, et mõtte selgus (täpsus) ei kannataks, ning et sõnastikus endas on rahvapärasust vähe. Nagu praegu, nii seisti ka siis valiku ees. Kas minna lihtsama vastupanu teed ja võtta oskussõnu üle rahvusvahelisest pagasist või luua oma, eesti keelele
pakutud terminid ja terminikujud ei tulnud küll kasutusele kuid nii mõnigi võiks praegusele keelekasutaja huvi pakkuda kui erksa mõttetöö vili Oskussõnade lähteallikad Kaks teed: võõrsõnade ülevõtmine; enda sõnade loomine Oskussõnu on saadud: murretest; üldkeelest; soome keelest. Juriidiliste oskussõnade komisjoni töö kokkuvõttena ja edasiarendusena ilmus 1934. a "Õigusteaduse sõnastik". Selles sisaldus alates 1920ndatest tehtud töö vili. Sõnavara mõttes on 1934.a. Karlsoni- Veski "Õigusteaduse sõnastik" tänaseks vananenud, ent toonane põhisõnavara püsib tänaseni. Terminiloomes otsustati lähtuda eesmärgist luua oma, eesti keelele tuginev terminisüsteem. Ka tänapäeval kasutavad juristid paljusid sellest sõnastikust tulenevaid väljendeid, nt esildis, hageja, käive, omand, toimik, tõkend jne. Teise maailmasõja eelse perioodi õiguskeele parimaks näiteks peetakse 1939. a valminud tsiviilseadustiku eelnõu.
toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.“ VÕS § 162 lg 1 kohus võib leppetrahvi alandada mõistliku suuruseni, kui 34 kohustatud pool seda nõuab. VÕS § 113 lg 8 viivist maksma kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist. RKTKo 2-15-8794, p 12 - viivise määr VÕS § 113 lg 1, eristamine leppetrahvist (üürivõlglane) Asjaolud: Liina Karlsoni (hageja) hagi Ene Limbergi (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hageja nõuab üüri, kommunaalkulude ja viivise maksmist. Õiguslik probleem: VÕS § 275 järgi tavaliselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kuid pooltel on võimalik kokku leppida, et tohib VÕS § 113 lg 1 sätestatust kõrgemat viivist. VÕS