Ajalaugu test 1. Kärde rahu sõlmiti 1. juulil 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.1658. aasta Vene- Rootsi sõja. 2. Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal Brömsebro linnuses Lõuna-Rootsis Blekinge ja Smålandi piiril Karlskrona vallas. Tollal kuulus Blekinge Taanile ja Småland Rootsile. 3. Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool (lühend TRÜ). Tartu Ülikoolil on 9 teaduskonda ja 4 kolledzit (2012). Ülikooli rektor on alates 2012. aastast Volli Kalm. 4. Jüriöö ülestõus oli aastatel 13431345 Põhja- ja Lääne-
"We're planning to be very tactful in the way we restore it. In the way we set up the exhibition we're taking international visitors into account, so in world terms it will be an entirely modern and very exciting museum." "The museum, or part of it, should be in close proximity to the water, or even better: own the port," said maritime historian and museum director Urmas Dresen. "You don't have to look very far for precedents: Karlskrona, Stockholm, Turku, Kaliningrad, Gdansk, Gothenburg, Roskilde, Bremerhaven, Kiel, Flensburg, Liverpool, Rotterdam, Amsterdam... The only option for us at the Maritime Museum is the historical area of the old Lennusadama port." "It's important to keep the place attractive and give it a happy imago, thus making the place profitable for investment," said Veronika Valk. "Maybe we should make room even for a sea academy?"
Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada akadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666). UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis · Drottningholmi kuningaloss (1991) · Engelsbergi metallitehas (1993) · Faluni vasekaevandused (2001) · Gammelstadi kirikuküla Luleå lähedal (1996) · Grimetoni raadiosaatja Varbergis (2004) · Karlskrona sadam (1998) · Stockholmi metsakalmistu Skogskyrkogården (1994) · Tanumi kaljumaalingud (1994) · Viikingiasundused Birka ja Hovgården (1993) · Visby hansalinn (1994) Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest
Kuninga tähtsus kasvas. 1672 sai kuningas valitsemisealiseks; Karl XI ajal: Loobuti senisest sõjakas välispoliitikast; Parandati suhteid Taaniga; Pöörati rohkem tähelepanu majanduspoliitikale; Kuningas hakkas harrastama absolutistlikku valitsemisviisi; Karl IX hüüdnimi oli hallmantel; Reduktsioon 80% aadlikele antud maadest riigistati; Sõjaväes teeninutele tehti soodustus; Riigi tulude kasvades rajati Karlskrona mereväebaas; 1697 Karl XI suri. Uueks kuningaks sai Karl XII; Karl XII ( 1697 1719 ) Lühikesed juuksed/uus välimus kuningate välimuses; Põhjasõda 17001721 Venemaa; Poola; Saksimaa; Taani; VS. Rootsi; 1700 Narva lahing, mis oli tema esimene võidu lahing; 1709 Poltaava lahing Rootsi kaotus; Rootsi lüüasaamine;
Skånes tegutsevad sissid. Halmstadti ja Lundi lahingu võidavad rootslased. Köge merelahingu 1677. a. taanlased küll võidavad, kuid on siiski kaotusseisus. LUNDI rahu 1677. a. Louis XIV vahendusel. Brandenburg saab Rootsilt väikesi maa-alasid. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) Katkestatakse liit Prantsusmaaga ja sõlmitakse liit Taaniga. 1680. a. abiellub Karl XI Taani printsessi Ulrika Eleonoraga. Skåne rootsistamine. Blekinges rajatakse Karlskrona linn, kuhu viiakse laevastiku peakorter. 1682. a. taasavatkse Lundi ülikool. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) REDUKTSIOON 1680. a. Riigipäev muudab kuninga volitused peaaegu ainuvalitsejalikuks. Eestkostjate aegse valitsuse mõningaid liikmeid tuli uurida ja karistada nende tegude eest. Reduktsiooon see ei puudutanud iidseid aadlike valdusi, vaid äsja omandatud alasid. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697)
- ndate keskel kunagiselt Pärnu kalurikolhoosilt tasuta, kui mahakandmisele minev vrakk. Põhjalikult ümber ehitatud ja moderniseeritud 1989. a., millele järgnes kapitaalne ellinguremont 2002.a. Hiiumaal Suursadamas. Kohandatud spetsiaalselt allveeuuringuteks ja vrakiotsinguks. Viimaseks säravamaks leiuks oleks soomuslaev Russalka leidmine 2003.a. suvel. Muuseumi rändnäituste veol on Mare külastanud paljusid sadamaid nii Soomes (Helsinki, Kotka, Hanko, Mariehamn, Raahe), Rootsis (Visby, Karlskrona), Taanis (Svendborg, Strynö) jm. Viimastel aastatel on üsna sageli kasutamist leidnud ka koostöös meregeoloogidega (näiteks Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on leitud 42 vrakki, millistest osa on õnnestunud identifitseerida
kalurikolhoosilt tasuta, kui mahakandmisele minev vrakk. Põhjalikult ümber ehitatud ja moderniseeritud 1989. a., millele järgnes kapitaalne ellinguremont 2002.a. Hiiumaal Suursadamas. Kohandatud spetsiaalselt allveeuuringuteks ja vrakiotsinguks. Viimaseks säravamaks leiuks oleks soomuslaev Russalka leidmine 2003.a. suvel. Muuseumi rändnäituste veol on Mare külastanud paljusid sadamaid nii Soomes (Helsinki, Kotka, Hanko, Mariehamn, Raahe), Rootsis (Visby, Karlskrona), Taanis (Svendborg, Strynö) jm. Viimastel aastatel on üsna sageli kasutamist leidnud ka koostöös meregeoloogidega (näiteks Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on
missbruksproblem och gick under 1920-talet ner sig allt mer i drogmissbruk och alkoholism. Trots detta fortsatte den litterära produktionen mycket punktligt. Farmor och Vår Herre (1921), Jag, Ljung och Medardus (1923), Chefen fru Ingeborg (1924), Flickan i frack (1925) och Kerrmans i Paradiset (1927) skrevs, främst under somrarna som han tillbringade i sitt sommarhus på Segelholmen, varvat med perioder i dryckenskap. Sven Lidman, född 30 juni 1882 i Karlskrona, död 14 februari 1960 i Stockholm, var en svensk författare och ledargestalt inom Pingströrelsen. 12 Sin författarbana inledde han som poet 1904-08 med diktsamlingarna Pasiphaë, Primavera, Källorna och Elden på altaret samt versdramerna Imperia och Härskare, en av Oscar Levertin påverkad, blossande frasrik och obehärskat sensuell alstring. Han övergick därefter till prosan
annaabi.ee 
