· 1817. aastal otsustasid Jena üliõpilased tähistada luterliku reformatsiooni 300. ja Leipzigi Rahvastelahingu neljandat aastapäeva. · Oktoobris 1818 Janas ülesaksamaaliste õpilaspäevade ajal asutati Ülesaksamaaline Üliõpilasliit. · Liidu värvidest, must-punane-kuldne, kujunesid välja Saksa värvid Seltsiliikumine · Rahvusliku liikumise järgmine etapp oli seltsiliikumine · Friedrich Ludvig Jahn rajas turni- ehk võimlemisseltside tegevuse · Karlsbadi Liidupäev keelustas turniseltsid · Pärast keelamist rajati meestelaulu seltse · 1845. aastal peeti Würzburgis esimene saksa laulupidu · 1848. aasta revolutsiooni eel oli 1100 seltsil umbes 100 000 lauljat Rahvuslik poliitiline liikumine · Poliitiline liikumine tärkas seoses majandusliku arenguga 19.sajandil · 1830. aastatel kujunesid välja tööstusregioonid, kus mindi üle vabrikutootmisele · 1834. aastal loodi Saksa Tolliliit · 1832
oli haaratud Napoleoni võrku. Saksa vabadussõda Napoleoni vastu, kus rahvuslikul pinnal palju vabatahtlikke Saksamaa vabastamiseks astusid sõtta. Üliõpilased ja intellektuaalid olid põhijõud. Sai tagasilöögi Viini kongressil. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. 1817 aastal sai murranguliseks isamaaliselt mõtlevate tudengite demonstratsioon Wartburgfest. Tähistati ka reformatsiooni aastapäeva. Ei piirdunud vaid kõnede ja rongkäiguga. Põletati mitmeid Napoleoni sümboleid, sh Napoleoni ja Püha liidu. Põletati raamatuid. Vihane oldi Karlsbadi peale, ta ei toetanud üliõpilasliikumist, pidas seda liiga liberaalseks ja revolutsiooniliseks. Tema teoseid põletati ka.
Toimub nö ideoloogiline kaaperdamine. Preisi kuningakoda võtab võimu üle ja vastandab end liberaalide ideedega, rõhutades enda tugevust ja ühendatud Saksamaa tugevust. Ei tasu samastada rahvuslusega (pigem filosoofiline loosung) Poliitilised suunad enne 1848.a. Liberalism: - 1815.a. Saksa Üliõpilaste Liit Jenas (Saksa rahvusvärvid must-punane-kuldne). Üliõpilased- haritlased versus aadel, ametnikkond ja kodanlus. Metternichi reaktsioon (Karlsbadi otsused 1819 ja Viini lõppakt 1820). Akadeemilistes ringkondades levimine. Monarhiavastaste lipp. Ülikoolide eriline staatus. Autonoomsus. Alternatiivsed võimuüksused. Rohkem kui Prantsusmaal või Inglismaal. Akadeemilised ringkonnad soovivad haarata liberalismiga võimu, et oma positsiooni ühiskonnas parandada. Suurem osa neid saksa riike, kuis liberalism on tugevamini võimule, asub just saksa katoliiklikes piirkondades.
marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), laulmine, seltsiliikumine ja lauluseltsid, laulupeod (Würzburg). Antisemitism (üldine areng 19. saj). Dreyfusi-afäär. Ida-Euroopa ja pogrommid. Siioni tarkade protokollid. Antisemiitlik liikumine Austrias (Karl Lueger, Georg von Schönerer). Juutide kodanikuõiguste kasv. Rassiteooriad (olemus). Blumenbachi viie rassi skeem. Robert Knox. Arthur de Gobineau rassiteooria. Darwinism ja selle vastuvõtt
Sakslasi ühendas ka võimlemine, mis eriti sai hoogu Preisimaal. Jahn ja GutsMuths. EESMÄRK oli kasvatada tugevat Saksa noorsugu,mis suudaks(algselt) vastu panna Napoleoni okupatsioonile. Hakati rajama võimlemissaale ja väljakuid. Jahn sõnastas 1810a rahvuse definitsiooni keeleliste ja kommetega ja hakkas tähelepanu pöörama saksa riigi pouhtusele. Puhastama ennekõike prantsuse kultuuri mõjudest.Jahn ksenofoobiline rahvuslus(vaenulik ka juutideosas). kARLSbadi otsused tõmasid kriipsu peale ka võimlemisliikumistele. Rahvuslikud liikumised said uue hoo 1840ndatel(ka 1830ndatel) seltsiliikumiste näol. Saksa rahvuskultuuri osaks hakati pidama võimlemist ja laulmist. Nüüd hakati laulma ka lustilaule ja isamaalisi laule. Nendes lauludes selge rahvuslik sõnum, lauluviisid olid väga meeldejääva ja sõnum kandis kiriesti edasi. Esimene lauluselts oli Carl Friedridch Zelteri rajatud 1808, aga ühendas pigem eluskutselisi ja oli elitaarne
annaabi.ee 
